Skip to main content

Euroopa Liidu eelarveprotsess

ELi eelarve

ELi eelarves koondatakse ELi tasandil kokku liikmesriikide vahendeid, mis võimaldab viimastel saata korda rohkem, kui nad suudaksid igaüks omaette. ELi eelarve aitab ka hoida kokku riigi raha, kasutades taristuprojektide ja teadusuuringute rahastamisel mastaabiefekti ja võimendust, hoides samas ära dubleerimist liikmesriikide vahel.

ELi eelarve on peamiselt investeerimisinstrument, mis täiendab liikmesriikide eelarveid. Selle peamine eesmärk on edendada majanduskasvu ja konkurentsivõimet laiemal Euroopa tasandil. ELi eelarvet kasutatakse üksnes siis, kui kulutusi on otstarbekam teha pigem ELi kui kohalikul, piirkondlikul või riiklikul tasandil. ELi eelarvest rahastatakse järgmisi valdkondi:

  • maapiirkondade areng
  • ühtekuuluvus ja keskkonnakaitse
  • haridus ja teadusprogrammid (Erasmus ja Horisont)
  • välispiirde kaitse
  • arengukoostöö
  • inimõigused

Mõni näide selle kohta, mida on ELi eelarve abil läbi viidud?

Pikaajaline eelarve

Pikaajalises eelarves määratakse kindlaks ELi kuluprioriteedid ja -piirangud pikemaks perioodiks. Pikaajaline eelarvekava, mida nimetatakse ka mitmeaastaseks finantsraamistikuks, tehakse tavaliselt seitsme aasta peale. Mitmeaastases finantsraamistikus määratakse kindlaks aastased maksimumsummad (ülemmäärad) nii ELi kulutustele tervikuna kui ka peamiste kulukategooriate (rubriikide) kaupa, mis võimaldab ELil oma rahastamisprogramme mitmeks aastaks ette kavandada. Kokkuvõttes aitab see suurendada ELi tegevuse tulemuslikkust.

Praegune mitmeaastane finantsraamistik on koostatud ajavahemikuks 2021–2027. See on vastu võetud Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni läbirääkimiste tulemusel.

Aastaeelarvele

Igal aastal lepitakse kokku ja võetakse vastu uus aastaelarve. Selles määratakse kehtivas mitmeaastases finantsraamistikus kokku lepitud ülemmäärade piires kindlaks jooksva eelarveaasta kulud ja tulud.

Eelarve suuruse ja eraldiste üle otsustamisel on Euroopa Parlamendil, nõukogul ja komisjonil kõigil sõnaõigus. Samas lepingute järgi (Euroopa Liidu lepingu artikli 17 lõige 1, Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 317) vastutab eelarve rakendamise eest komisjon. Sõltuvalt rahastuse liigist võivad ELi eelarvet täita i) komisjon ja riiklikud ametiasutused üheskoos, ii) otse komisjon või iii) kaudselt muud asutused ELis või väljaspool seda. ELi liikmesriigid ja komisjon vastutavad ühiselt umbes 80 % eelarve täitmise eest.

Pikaajalise eelarve üle peetavad läbirääkimised

Eelarve algatamine

Läbirääkimine pikaajalise eelarve üle algab paar aastat enne selle tegelikku vastuvõtmist.

Ametliku protsessi algatab komisjon, esitades mitmeaastase finantsraamistiku paketi.

Pakett hõlmab järgmist:

  • mitmeaastase finantsraamistiku määrus, milles määratakse kindlaks, kui palju EL tohib kulutada
  • omavahendite otsus, millega kehtestatakse ELi tulude allikad
  • valdkondlikud õigusaktid, millega reguleeritakse ELi rahastamisprogramme

Läbirääkimised eelarve üle

ELi nõukogu valmistab ette oma seisukoha, tehes kindlaks küsimused, milles tuleb teha poliitiline otsus, ja ELi liidrite prioriteedid. Nõukogu töö tulemuste põhjal koostab Euroopa Ülemkogu mitmeaastase finantsraamistiku paketti käsitleva järelduste eelnõu.

Euroopa Ülemkogus annavad ELi juhid pikaajalise eelarve peamiste komponentide kohta poliitilised suunised, mis aitavad nõukogul oma seisukohas kokku leppida.

Seepeale kujundab Euroopa Parlament komisjoni ettepaneku kohta välja oma seisukoha. Kui Euroopa Ülemkogu on oma seisukoha välja kujundanud, algavad Euroopa Parlamendi osalusel kolmepoolsed läbirääkimised, et saada sellele Euroopa Parlamendi heakskiit.

Eelarve vastuvõtmine

Pikaajalise eelarve vastuvõtmiseks kasutatakse seadusandlikku erimenetlust.

Selleks, et mitmeaastase finantsraamistiku määrust vastu võtta:

  • tuleb nõukogus saavutada üksmeel
  • peab Euroopa Parlament tegema nõukogu seisukoha kohta oma otsuse (Euroopa Parlament võib nõukogu seisukoha heaks kiita või tagasi lükata, aga ta ei saa teha sellesse parandusi).

Selleks, et omavahendite otsus saaks jõustuda:

  • tuleb nõukogus otsus ühehäälselt vastu võtta
  • peab Euroopa Parlament esitama oma arvamuse
  • iga ELi liikmesriik peab selle oma põhiseadusest tulenevate nõuete kohaselt heaks kiitma

Mitmeaastane finantsraamistik 2021–2027

Kuidas ELi pikaajalise eelarve üle läbi räägitakse?

ELi pikaajaline eelarve lahtiseletatult

Aastaeelarve läbirääkimised

Õiguslik alus

ELi aastaeelarve üle teevad otsuse Euroopa Parlament ja nõukogu üheskoos. Nad järgivad selleks Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 314 sätestatud menetlust, mis viiakse läbi eelarve täitmisele eelneval aastal.

Tavapärane eelarvemenetlus

  • 1. juuliks saadavad kõik ELi institutsioonid komisjonile sisemenetluse kohaselt koostatud eelarvestuse
  • 1. septembriks esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule eeloleva aasta eelarveprojekti, mis põhineb kehtival mitmeaastasel finantsraamistikul ja eeloleva aasta eelarvesuunistel. Tavaliselt püüab komisjon esitada eelarveprojekti juba juunis
  • 1. oktoobriks kujundab nõukogu eelarveprojekti suhtes välja oma seisukoha (koos võimalike muudatusettepanekutega)
  • Euroopa Parlament esitab oma seisukoha järgneva 42 päeva jooksul (samuti koos võimalike muudatusettepanekutega)

Kui Euroopa Parlament ja nõukogu on eri meelt 

  • kutsutakse kokku lepituskomitee, kuhu kuuluvad mõlema kaasseadusandja esindajad ja mille ülesandeks on jõuda 21 päeva jooksul alates Euroopa Parlamendi seisukoha teatavaks tegemisest kokkuleppele eelarve ühises tekstis
  • Euroopa Parlamendil ja nõukogul on aega 14 päeva, et lepituskomitee ettepanek heaks kiita või tagasi lükata

Kui ühine tekst heaks kiidetakse:

  • võtab Euroopa Parlament aastaeelarve vastu

Kui nõukogu lükkab ühise teksti tagasi:

  • võib Euroopa Parlament eelarve siiski vastu võtta, kuid selleks tuleb kasutada spetsiifilist häälteenamust (liikmete enamus ja antud häälte kolmeviiendikuline enamus)

Kui Euroopa Parlament ja nõukogu lükkavad mõlemad ühise eelarveprojekti tagasi või ei suuda kokku leppida:

  •  on eelarve tagasi lükatud ja komisjon peab esitama uue eelarveprojekti

Aastaeelarvet võib muuta, et reageerida ootamatutele asjaoludele või lähtuvalt teabest, mis ei olnud komisjoni ettepaneku esitamise ajal kättesaadav. Seda saab teha kirjaliku muutmisettepanekuga (enne eelarve lõplikku vastuvõtmist) või paranduseelarve abil (kui eelarvet juba rakendatakse). Nii kirjaliku muutmisettepaneku kui ka paranduseelarve juures tuleb järgida samu menetlusreegleid kui üldeelarve puhul.

ELi eelarve tulud ja kulud

Kuidas ELi eelarvet ette valmistatakse?