Põhisisu juurde

Ülevaade

Pealinn: Luxembourg

ELi ametlik(ud) keel(ed): prantsuse, saksa

ELi liikmesriik: alates 1. jaanuarist 1958

Rahaühik: euro. Euroala liige alates 1. jaanuarist 1999

SchengenSchengeni ala liige alates 26. märtsist 1995

Arvandmedpindala – rahvaarv – SKP elaniku kohta (ostujõu standardi alusel)

Poliitiline süsteem

Luksemburgi Suurhertsogiriik on parlamentaarne konstitutsiooniline monarhia (Suurhertsogiriik), mille valitsusjuht on peaminister ning riigipea suurhertsog, kellel on ainult formaalsed õigused. Täidesaatvat võimu teostab valitsus. Üldvalimised toimuvad iga 5 aasta järel. Saadikutekotta, mis on ühekojaline seadusandlik kogu, valitakse 60 liiget. Riik on jaotatud neljaks valimispiirkonnaks, 12 kantoniks ja 105 omavalitsusüksuseks. 12 omavalitsusüksusel on linna staatus, suurim neist on Luxembourgi linn. Luxembourg koos Brüsseli ja Strasbourgiga on üks kolmest Euroopa Liidu institutsioonide ametlikust asukohast. Luksemburgis on kolm riigikeelt: prantsuse, saksa ja letseburgi keel. Prantsuse ja saksa keel on ELi ametlikud keeled.

Asukoht Euroopa Liidu kaardil

Kaubandus ja majandus

Luksemburgi majanduse kõige olulisemad sektorid olid 2020. aastal finants- ja kindlustustegevus (25,1 %), hulgi- ja jaekaubandus, transport, majutus ja toitlustus (14,9 %), avalik haldus, riigikaitse, haridus ning tervishoid ja sotsiaalhoolekanne (17,5 %).

ELi-sisene kaubandus moodustab Luksemburgi ekspordist 80 % (Saksamaa 28 %, Prantsusmaa 16 % ja Belgia 12 %), samas kui ELi-väliselt läheb 3 % Ameerika Ühendriikidesse ja Ühendkuningriiki.

89 % impordist on pärit ELi liikmesriikidest (Belgia 34 %, Saksamaa 27 % ja Prantsusmaa 11 %), väljastpoolt ELi tuleb 3 % Ameerika Ühendriikidest ja 2 % Jaapanist.

Luksemburg ELis

Euroopa Parlament

Luksemburgist on Euroopa Parlamenti valitud 6 liiget. Vaadake, kes need parlamendiliikmed on.

Euroopa Parlamendi infobüroo Luksemburgis

Euroopa Liidu Nõukogu

Liikmesriikide ministrid kohtuvad regulaarselt Euroopa Liidu Nõukogus, et võtta vastu ELi õigusakte ja kooskõlastada poliitikat. Luksemburgi valitsuse erinevad esindajad osalevad nõukogu istungitel sõltuvalt käsitletavast poliitikavaldkonnast.

Euroopa Liidu Nõukogu eesistuja

Euroopa Liidu Nõukogul ei ole alalist juhti (nagu näiteks president Euroopa Komisjonil ja Euroopa Parlamendil). Nõukogu tööd juhib riik, kes on parajasti ELi nõukogu eesistujariigiks. See vahetub iga kuue kuu järel.

Kuue kuu jooksul juhivad asjaomase riigi valitsuse ministrid nõukogu istungeid ning aitavad määrata nende päevakorra kõigis poliitikavaldkondades ning edendada dialoogi teiste ELi institutsioonidega.

Luksemburgi eesistumiseperioodid:

jaanuar–juuni 1960 | jaanuar–juuni 1963 | jaanuar–juuni 1966 | jaanuar–juuni 1969 | jaanuar–juuni 1972 | jaanuar–juuni 1976 | juuli–detsember 1980 | juuli–detsember 1985 | jaanuar–juuni 1991 | juuli–detsember 1997 | jaanuar–juuni 2005 | juuli–detsember 2015

Euroopa Liidu Nõukogu eesistuja

Euroopa Liidu Nõukogu praegune eesistujariik

Euroopa Komisjon

Luksemburgi poolt määratud Euroopa Komisjoni volinik on Nicolas Schmit, kelle vastutusalaks on tööhõive ja sotsiaalõigused.

Komisjonil on igas ELi liikmesriigis kohalik büroo, mida nimetatakse esinduseks.

Euroopa Komisjoni esindus Luksemburgis

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee

Luksemburgil on Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitees 5 esindajat. Selle nõuandva institutsiooniga, mis esindab tööandjaid, töötajaid ja muid huvirühmi, konsulteeritakse seoses õigusaktide ettepanekutega, et saada paremini aru, kuidas tuleks muuta töö- ja sotsiaalalast olukorda liikmesriikides.

Euroopa Regioonide Komitee

Luksemburgil on Regioonide Komitees 5 esindajat. Regioonide Komitee on piirkondlike ja kohalike esindajate kogu ELi tasandil. Selle nõuandva institutsiooniga konsulteeritakse seoses õigusaktide ettepanekutega, et tagada õigusaktides kõigi ELi piirkondade seisukohtade arvestamine.

Alaline esindus Euroopa Liidu juures

Luksemburg suhtleb ELi institutsioonidega ka oma Brüsselis asuva alalise esinduse kaudu. Selle ELi juures asuva Luksemburgi nn saatkonna peamine ülesanne on tagada riigi huvide ja poliitika võimalikult tõhus järgimine ELis.

Eelarve ja rahastamine

Kui palju maksab ja saab Luksemburg?

Summa, mille ELi iga liikmesriik ELi eelarvesse maksab, arvutatakse õiglaselt, vastavalt vahendite olemasolule. Mida suurem on riigi majandus, seda rohkem ta maksab – ja vastupidi.
ELi eelarvega ei püüta vahendeid ümber jagada, vaid keskendutakse pigem kõigi eurooplaste vajadustele tervikuna. 

Lisateave ELi eelarve, tulude ja kulude kohta:

ELi rahastatud projektid Luksemburgis

Rahalised vahendid, mida Luksemburg maksab ELi eelarvesse, aitavad rahastada programme ja projekte kõigis ELi liikmesriikides sellistes valdkondades nagu teedeehitus, teadustöötajate toetamine ja keskkonnakaitse.

Lisateave selle kohta, kuidas ELi rahalised vahendid Luksemburgile kasulikud on.