Ülevaade
Pealinn: Riia
ELi ametlik(ud) keel(ed): läti keel
ELi liikmesriik: alates 1. maist 2004
Rahaühik: euro. Euroala liige alates 1. jaanuarist 2014
Schengen: Schengeni ala liige alates 21. detsembrist 2007
Arvandmed: pindala – rahvaarv – SKP elaniku kohta (ostujõu standardi alusel)
Poliitiline süsteem
Läti on parlamentaarne vabariik, mille valitsusjuht on peaminister, kes valib ministrite nõukogu. Riigipea on president, kelle ülesanded on sisuliselt tseremoniaalsed ja kes nimetab ametisse peaministri. Parlament peab iga valitsuse koosseisu alati heaks kiitma. Riik on jaotatud 110 piirkonnaks ja 9 vabariigilinnaks. Nendel on oma linnavolikogud ja haldusasutused.
Kaubandus ja majandus
Läti majanduse kõige olulisemad sektorid olid 2020. aastal hulgi- ja jaekaubandus, transport, majutus ja toitlustus (23,1%), avalik haldus, riigikaitse, haridus, tervishoid ja sotsiaalhoolekanne (18,1%) ning tööstus (15,4%).
ELi-sisene kaubandus moodustab Läti ekspordist 62% (Leedu 15%, Eesti 11% ning Saksamaa 7%), samas kui ELi-väliselt läheb 13% Venemaale ning 5% Ühendkuningriiki.
76% impordist on pärit ELi liikmesriikidest (Leedu 17%, Saksamaa ja Poola mõlemad 10%), samas kui väljastpoolt ELi tuleb 6% Venemaalt ja 2% Valgevenest.
Läti ELis
Euroopa Parlament
Lätist on Euroopa Parlamenti valitud 8 liiget. Vaadake, kes need parlamendiliikmed on.
Euroopa Parlamendi infobüroo Lätis
Euroopa Liidu Nõukogu
Liikmesriikide ministrid kohtuvad regulaarselt Euroopa Liidu Nõukogus, et võtta vastu ELi õigusakte ja kooskõlastada poliitikat. Läti valitsuse erinevad esindajad osalevad nõukogu istungitel sõltuvalt käsitletavast poliitikavaldkonnast.
Euroopa Liidu Nõukogu eesistuja
Euroopa Liidu Nõukogul ei ole alalist juhti (nagu näiteks president Euroopa Komisjonil ja Euroopa Parlamendil). Nõukogu tööd juhib riik, kes on parajasti ELi nõukogu eesistujariigiks. See vahetub iga kuue kuu järel.
Kuue kuu jooksul juhivad asjaomase riigi valitsuse ministrid nõukogu istungeid ning aitavad määrata nende päevakorra kõigis poliitikavaldkondades ning edendada dialoogi teiste ELi institutsioonidega.
Läti eesistumise perioodid:
jaanuar–juuni 2015
Euroopa Liidu Nõukogu eesistuja
Euroopa Liidu Nõukogu praegune eesistujariik
Euroopa Komisjon
Läti poolt määratud Euroopa Komisjoni volinik on Valdis Dombrovskis, kes on inimeste hüvanguks toimiva majanduse valdkonna juhtiv asepresident.
Komisjonil on igas ELi liikmesriigis kohalik büroo, mida nimetatakse esinduseks.
Euroopa Komisjoni esindus Lätis
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee
Lätil on Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitees7 esindajat. Selle nõuandva institutsiooniga, mis esindab tööandjaid, töötajaid ja muid huvirühmi, konsulteeritakse seoses õigusaktide ettepanekutega, et saada paremini aru, kuidas tuleks muuta töö- ja sotsiaalalast olukorda liikmesriikides.
Euroopa Regioonide Komitee
Lätil on Regioonide Komitees7 esindajat. Regioonide Komitee on piirkondlike ja kohalike esindajate kogu ELi tasandil. Selle nõuandva institutsiooniga konsulteeritakse seoses õigusaktide ettepanekutega, et tagada õigusaktides kõigi ELi piirkondade seisukohtade arvestamine.
Alaline esindus Euroopa Liidu juures
Läti suhtleb ELi institutsioonidega ka oma Brüsselis asuva alalise esinduse kaudu. Selle ELi juures asuva Läti nn saatkonna peamine ülesanne on tagada riigi huvide ja poliitika võimalikult tõhus järgimine ELis.
Eelarve ja rahastamine
Kui palju maksab ja saab Läti?
Summa, mille ELi iga liikmesriik ELi eelarvesse maksab, arvutatakse õiglaselt, vastavalt vahendite olemasolule. Mida suurem on riigi majandus, seda rohkem ta maksab – ja vastupidi.
ELi eelarvega ei püüta vahendeid ümber jagada, vaid keskendutakse pigem kõigi eurooplaste vajadustele tervikuna.
Arvandmed ELi eelarve, tulude ja kulude kohta:
ELi rahastatud projektid Lätis
Rahalised vahendid, mida Läti maksab ELi eelarvesse, aitavad rahastada programme ja projekte kõigis ELi liikmesriikides sellistes valdkondades nagu teedeehitus, teadustöötajate toetamine ja keskkonnakaitse.
Lisateave selle kohta, kuidas ELi rahalised vahendid Lätile kasulikud on.