Euroopa Parlament

Ülevaade

• Ülesanne: Otse valitav ELi organ, millel on seadusandlikud, järelevalve- ja eelarvealased ülesanded
• Liikmed: 720 Euroopa Parlamendi liiget
• President: Roberta Metsola
• Asutatud: 1952. aastal, kandes siis nimetust Euroopa Söe- ja Teraseühenduse Ühisassamblee; alates 1962. aastast Euroopa Parlament, esimesed otsevalimised toimusid 1979. aastal
• Asukoht: Strasbourg (Prantsusmaa), Brüssel (Belgia), Luxembourg
• Veebisait: Euroopa Parlament

Euroopa Parlament on ELi õigusloomega tegelev institutsioon. ELi kodanikud valivad selle liikmed otse iga viie aasta järel.

Euroopa Parlamendi valimised toimuvad 6.–9. juunini 2024. 

Millega Euroopa Parlament tegeleb?

Parlamendil on kolm peamist rolli.

Seadusandlik

• ELi õigusaktide menetlemine koos Euroopa Liidu Nõukoguga, tuginedes Euroopa Komisjoni ettepanekutele;
• rahvusvaheliste lepingute üle otsustamine;
• laienemiste üle otsustamine;
• komisjoni tööprogrammi läbivaatamine ja komisjonilt seadusandlike ettepanekute taotlemine.

Järelevalve

• Kõigi ELi institutsioonide demokraatlik kontroll;
• Euroopa Komisjoni presidendi valimine ja volinike kolleegiumi heakskiitmine; võimalus avaldada umbusaldust Euroopa Komisjonile, kohustades komisjoni tagasi astuma;
• eelarve täitmisel heakskiidu andmine, s.t ELi eelarvevahendite kasutamisele heakskiidu andmine;
• kodanike petitsioonide läbivaatamine ja päringute koostamine;
• rahapoliitika arutamine Euroopa Keskpangaga;
• komisjoni ja nõukogu küsitlemine;
• valimiste vaatlemine.

Eelarvealane

• ELi eelarve koostamine koos nõukoguga;
• ELi pikaajalise eelarve (mitmeaastane finantsraamistik) heakskiitmine.

Koosseis

Iga liikmesriigi Euroopa Parlamendi liikmete arv on  ligikaudu võrdeline selle riigi rahvaarvuga, kuid järgides kahaneva proportsionaalsuse põhimõtet: ühelgi riigil ei saa olla vähem kui 6 või rohkem kui 96 saadikut ja parlamendiliikmete koguarv ei tohi ületada 750 (ning president). Parlamendiliikmed jagunevad poliitilise kuuluvuse, mitte kodakondsuse alusel.

President esindab Euroopa Parlamenti suhetes teiste ELi institutsioonide ja muu maailmaga ning annab viimase heakskiidu ELi eelarvele.

Kuidas Euroopa Parlament töötab?

Parlamendi töös on kaks peamist etappi:

• komisjonid – õigusaktide ettevalmistamiseks.
  Parlamendil on 20 komisjoni ja kolm allkomisjoni, mis käsitlevad konkreetset poliitikavaldkonda. Komisjonid uurivad seadusandlikke ettepanekuid ning parlamendiliikmed ja fraktsioonid võivad esitada muudatusettepanekuid või ettepaneku tagasi lükata. Neid küsimusi arutatakse ka fraktsioonides;
• täiskogu istungid – õigusaktide vastuvõtmiseks.
  Selle raames kogunevad kõik Euroopa Parlamendi liikmed, et anda oma lõplik hääl seadusandliku ettepaneku või muudatusettepaneku kohta. Tavaliselt toimuvad need istungid Strasbourgis kord kuus nelja päeva jooksul, kuid mõnikord toimuvad need Brüsselis.

Euroopa Parlament ja teie

Kui soovite kutsuda Euroopa Parlamenti üles menetlema teatavaid küsimusi, siis saate esitada petitsiooni (kas posti või veebi vahendusel).

Petitsioone võib esitada mis tahes ELi pädevusalasse kuuluvas küsimuses.

Petitsiooni esitamiseks peate olema ELi liikmesriigi kodanik või olema ELi resident. Petitsiooni esitavad ettevõtjad või muud organisatsioonid peavad asuma ELis.

Muud võimalused Euroopa Parlamendiga ühenduse võtmiseks: kontakteerumine teie liikmesriigi Euroopa Parlamendi saadikuga või Euroopa Parlamendi infobürooga teie riigis.

Juurdepääs dokumentidele

Juurdepääs teabele

Parlamendi istungid

Euroopa Parlamendi presidendi ajakava

Lisateave

Kes on kes?

Parlamendi külastamine

Euroopa Parlamendi pädevus ja menetlused

Väljaanded

Töökohad