Euroopa Liit on oma kodanike ja maailma hüvanguks teinud palju olulist:
- kodanikel on vabadus elada, õppida ja töötada kõikjal ELis;
- heaolu tänu maailma suurimale ühtsele turule ja ühisrahale;
- majanduskasv tänu maailma suurimaks kaubandusblokiks olemisele;
- kodanike põhi-, digi-, sotsiaal-, majandus- ja muude õiguste kaitse;
- piirikontrollita reisimine tänu Schengeni alale;
- teerajaja staatus seoses kliimamuutuste vastu võitlemise, keskkonnakaitse ja säästva energia tagamisega;
- kodanike tervise kaitsmine kohalike ja ülemaailmsete terviseohtude eest ning toiduohutuse tagamine;
- toetus ja solidaarsus loodusõnnetustest, majanduskriisist või pandeemiast tingitud raskel ajal;
- rahu ELis ja stabiilsus üle 70 aasta;
- suurem ulatus ja ühtsus tänu ELi laienemisele;
- miljonitele inimestele kogu maailmas on antud humanitaar- ja arenguabi.
Ühtne turg
EL tagab heaolu tänu oma peamisele majandusmootorile, ühtsele turule. See võimaldab kaupade, teenuste, kapitali ja inimeste vaba liikumist üle kogu maailmajao ilma tehniliste, õiguslike ja bürokraatlike takistusteta. Ühtne turg lihtsustab ettevõtete äritegevust ja aitab tarbijatel raha säästa.
Kasu inimestele
Euroopas liikumine on muutunud lihtsaks – kõigil ELi kodanikel on õigus elada, õppida, töötada ja jääda pensionile ükskõik millises ELi riigis.
ELi kodanikuna peavad kõik ELi riigid kohtlema teid tööhõive, sotsiaalkindlustuse ja maksustamise küsimustes täpselt samamoodi kui oma riigi kodanikke.
Siin on mõned näited saavutustest, mille ühtne turg on võimalikuks teinud.
- Kasu tarbijatele. Ühtse turu üks suurimaid eeliseid on madalamad hinnad ja suurem valik. Kuna ELi riikide vahel puuduvad tariifid või kaubandustõkked, võivad ettevõtjad müüa oma tooteid ja teenuseid piiriüleselt ilma lisakuludeta, mis toob kaasa konkurentsivõimelisema hinnakujunduse. Lisaks tagatakse tarbijakaitsealaste õigusaktidega, et kodanikel on kogu ELis samad õigused, sealhulgas 14-päevane tagastamispõhimõte internetiostude ja garantii defektsete kaupade puhul. Õiglased hinnakujunduseeskirjad hoiavad ära hinnadiskrimineerimise, tagades selle, et ühe riigi inimesed ei maksa ebaõiglaselt kõrgemaid hindu kui teise riigi omad.
- Telefoni- ja digitaalteenused. Tänu rändlustasude kaotamisele võite kasutada oma telefoni- ja internetiteenuseid ilma lisatasuta kogu ELis.
- Ühtne laadija. Uute eeskirjadega tagatakse, et saate laadida mobiiltelefoni ja muid elektroonikaseadmeid ainult ühte liiki laadijaga. See on teile mugavam ning aitab ka vähendada elektri- ja elektroonikaseadmete romusid.
- Toodete energiatõhusus. Tänu ELi energiamärgistele näete, kui palju energiat ja vett seade kasutab. Ökodisaininormidega tagatakse ka, et kodumajapidamises kasutatavad seadmed, nagu külmikud ja pesumasinad, muudetakse energiatõhusamaks, mis aitab säästa energiat ja raha.
Kasu ettevõtjatele
Ühtne turg aitab ettevõtjatel, eelkõige väikeettevõtjatel, meelitada ligi investeeringuid, et nad saaksid kasvada kogu ELis ja kogu maailmas. Samuti kaitseb see ettevõtteid võimalike šokkide eest tarneahelates, lihtsustades uute tarnijate ja partnerite leidmist. Sel viisil aitas ühtne turg riikidel solidaarselt kokku tulla ja ületada selliseid raskusi nagu COVID-19 pandeemia. See võimaldas Euroopa riikidel tarnida elupäästvaid vaktsiine, käivitada riikidevaheline taastekava ja juhtida ülemaailmset reageerimist pandeemiale.
EL töötab selle nimel, et suurendada ettevõtjate, eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate konkurentsivõimet ning tagada nende digiteerimine ja süsinikuheite vähendamine. Ta töötab välja tõhusad ELi standardid ning edendab rahvusvahelisi finantsaruandluse ja muid kui finantsaruandluse ning auditeerimise standardeid.
EL tagab, et teid kaitstakse globaliseerumise negatiivsete külgede eest, tehes järgmist:
- väikeettevõtjatele antav ELi abi;
- eeskirjad, millega tagatakse, et suurettevõtjad maksavad oma õiglase osa maksudest.
EL saab aidata ka juhul, kui teid on ebaõiglaselt koheldud ettevõtte omanikuna.
Rahastamine ja innovatsioon
Majanduskasvu aluseks on ELi kohustus toetada omamaist innovatsiooni. EL investeerib teadusuuringutesse ja innovatsiooni oma programmi „Euroopa horisont“ kaudu. Enam kui 30 selle programmi kaudu rahalisi vahendeid saanud ELi teadlast on pälvinud Nobeli preemia.
Üks olulisemaid ELi saavutusi innovatsiooni valdkonnas on olnud Euroopa enda ülemaailmse satelliitnavigatsioonisüsteemi Galileo käivitamine. Galileo on aidanud teil oma nutitelefonist leida oma asukohta juba alates 2016. aastast. Praegu pakub see navigatsiooni- ja ajamääramisteavet enam kui 4 miljardile kasutajale kogu maailmas. Galileo toetab ka mitmesuguste tööstusharude, nagu transport, logistika, telekommunikatsioon ja energeetika, igapäevast tegevust.
EL pakub ka palju rahastamisvõimalusi teie ettevõtte toetamiseks. Kui töötate põllumajandussektoris, on ühise põllumajanduspoliitika raames loodud mitu kava, mis aitavad teil oma ettevõtet laiendada. ELi rahalised vahendid on kättesaadavad ka konkreetselt kalanduse, kliimameetmete, innovatsiooni, energeetika, transpordi ning IKT valdkonnas tegutsejatele, kes soovivad laiendada oma ettevõtete tegevust üle riigipiiride.
Ühisraha
1999. aastal kasutusele võetud euro on nüüd 20 ELi riigi ametlik vääring, mida kasutab ligi 350 miljonit inimest. See on edendanud Euroopa integratsiooni ja tugevdanud ühtset turgu, kõrvaldades valuutakursside kõikumise riski ja vahetuskulud, mis on meie kõigi huvides.
Kaubandus
EL on maailma suurim kaubandusblokk. EL on suurim toodete ja teenuste eksportija maailmas ning suurim imporditurg rohkem kui 100 riigi jaoks.
Vabakaubandus liikmesriikide vahel on ELi asutamisest saadik olnud üks selle aluspõhimõtetest. Selle teeb võimalikuks ühtne turg. Oma piiridest väljaspool toetab EL maailmakaubanduse liberaliseerimist.
EL on saavutanud tugeva positsiooni tänu sellele, et tema liikmed on ülemaailmsel areenil viinud koos ellu ühtset kaubandusstrateegiat. Ta on üks maailma suurimaid rahvusvahelises kaubanduses osalejaid, kelle arvele langeb ligikaudu 14% maailma kaubavahetusest. ELil on 74 individuaalset vabakaubanduslepingut riikide ja piirkondadega kogu maailmas. Samuti kõrvaldab ta jätkuvalt kaubandustõkkeid ELi ekspordile kogu maailmas.
Samal ajal lihtsustab ELi tolliliit ELi ettevõtjate jaoks kauplemist, ühtlustab tollimakse väljastpoolt ELi pärit kaupadele ning aitab kaitsta teid, loomi ja keskkonda. Tänu sellele liidule teevad kõigi ELi riikide tolliasutused koostööd nii, nagu neid oleks üks. Nad kohaldavad samu tollimakse kolmandatest riikidest nende territooriumile imporditavate kaupade suhtes ning ELi sees tollimakse üksteise suhtes ei kehtestata.
Piirikontrollita reisimine
Tänu sellele, et EL lõi piirideta Schengeni ala, saab rohkem kui 425 miljonit ELi kodanikku koos ELis elavate või ELi külastavate kolmandate riikide kodanikega kasutada vaba liikumise võimalust.
Schengeni ala hõlmab enamikku ELi riike, välja arvatud Küpros ja Iirimaa. Sellega on ühinenud ka teatavad ELi mittekuuluvad riigid, nagu Island, Norra, Šveits ja Liechtenstein. Kõik osalevate riikide elanikud võivad liikuda sellel alal, ilma et nende suhtes kohaldataks piirikontrolli.
Õiguste ja demokraatia kaitse
ELi kodanikele on tagatud palju vabadusi ja õigusi, sealhulgas isiklikke, kodaniku-, poliitilisi, majanduslikke ja sotsiaalseid õigusi, isikuandmete kaitse, diskrimineerimisvastaste seadused ja piirikontrollita reisimine enamikus ELi riikidest.
Kõigil ELi kodanikel on õigus aktiivselt osaleda ELi poliitilises elus. Igal täiskasvanud ELi kodanikul on õigus kandideerida ja valida oma esindajad Euroopa Parlamenti, mis on maailma ainus otse valitud riikidevaheline kogu.
Lisaks valimistele saate anda oma panuse ELi poliitikasse, kui osalete Euroopa kodanike paneelaruteludes. Nende kaudu saate osaleda demokraatlikus protsessis koos teiste inimestega kõigist ELi riikidest, et arutada peamisi tulevasi ettepanekuid, mis meid kõiki mõjutavad.
Kõigil ELi kodanikel on ühesugused põhiõigused, mis põhinevad väärtustel, nagu võrdsus, mittediskrimineerimine, kaasamine, inimväärikus, vabadus ja demokraatia. Neid väärtusi hoiavad ja kaitsevad õigusnormid, mis on sätestatud ELi aluslepingutes ning Euroopa Liidu põhiõiguste hartas.
ELi kodanikel on õigus elada, töötada, õppida ja abielluda teistes ELi riikides. EL teeb tööd selle nimel, et tagada teie isikuandmete turvalisus ning võimestada teid, tarbijaid, töötajaid ja kodanikke. Lisateavet oma õiguste kohta leiate altpoolt.
Tööhõive. Igal ELi töötajal on teatavad miinimumõigused seoses järgmisega:
- töötervishoid ja tööohutus;
- võrdsed võimalused;
- kaitse diskrimineerimise kõikide vormide eest.
ELis on maksimaalne töötundide arv, mil keegi võib 7-päevase ajavahemiku jooksul töötada, 48 tundi. Igale töötajale aastas tagatud minimaalne tasustatud puhkus on neli nädalat.
- Andmekaitse. EL on võtnud kindla seisukoha kaitsta üksikisikute õigusi ja isikuandmeid, et meil kõigil oleks suurem kontroll oma isikuandmete üle ja õigus lasta oma andmed kustutada. ELi andmekaitse-eeskirjad tagavad ka selle, et teie isikuandmed on kaitstud igas olukorras, kus selliseid andmeid kogutakse, näiteks siis, kui ostate midagi internetist, kandideerite töökohale või taotlete laenu. Neid eeskirju kohaldatakse nii ELis kui ka väljaspool ELi asuvate (avaliku ja erasektori) ettevõtjate ja organisatsioonide suhtes, kes pakuvad kaupu või teenuseid ELis.
- Reisimine ja maksed. ELi eeskirjade alusel saate soovimatute toodete tagastamisel oma raha tagasi ning teile hüvitatakse see, kui reisi kestel esineb välditavaid viivitusi või mõni reis tühistatakse. Samuti ei nõuta teilt enam lisatasu, kui ostate ELis midagi krediit- või deebetkaardiga. ELi kehtestatud välkmaksed tähendavad seda, et rahalised vahendid on makse saaja kontol kättesaadavad 10 sekundi jooksul pärast maksekorralduse tegemist.
- Tooteohutus. Teid kaitstakse ohtlike toodete eest ELi enda kiirhoiatussüsteemi kaudu, mis hõlmab ohtlikke toiduks mittekasutatavaid tooteid, nagu mänguasjad, autoistmed ja parfüümid. Süsteem võimaldab vahetada ühtse turu riikide tooteohutuse eest vastutavate riiklike ametiasutuste vahel kiiresti sellist teavet, mis käsitleb ohtlike toodete suhtes võetud meetmeid. Sarnane hoiatussüsteem on olemas ka toidukaupade jaoks, mis ei vasta tervisekaitse- ja ohutusnõuetele.
- Põllumajandustooted. Kõigi ELi põllumajandus- ja toiduainesektori normide ja standardite peamisi eesmärke on kaitsta inimeste tervist. Kogu ELis kohaldatavad õigusaktid hõlmavad kogu toiduainete tootmise ja töötlemise ahelat ELis, samuti ka imporditavaid ja eksporditavaid kaupu.
- Tervisekindlustus. Oma riikliku kindlustusandja kaudu saate tasuta Euroopa ravikindlustuskaardi. See annab juurdepääsu ootamatule meditsiiniliselt vajalikule riiklikule arstiabile ajutisel viibimisel ükskõik millises ELi riigis, samuti Islandil, Liechtensteinis, Norras, Šveitsis ja Ühendkuningriigis, samadel tingimustel ja sama tasu eest (mõnes riigis tasuta) nagu vastavas riigis kindlustatud isikutele.
- Digitaalõigused. ELi õigusaktidega tagatakse, et suurte digiplatvormide tegevus hoitakse kontrolli all ega tekita nende positsiooni tõttu digitaalmajanduses kitsaskohti. Õigusaktide abil suurendatakse teie õigusi, eelkõige sotsiaalmeedia platvormidel, et:
- vaidlustada sisu modereerimise otsuseid;
- karmistada veebiplatvormide läbipaistvusnõudeid;
- tagada alaealiste kaitsmise kohustuste täitmine;
- kehtestada suunatud reklaamile uued piirangud.
Kliima, energia ja keskkond
Võitlus kliimamuutustega
EL on seadnud eesmärgiks teha Euroopast 2050. aastaks maailma esimene kliimaneutraalne maailmajagu ning seega on liit kliimamuutustevastases võitluses ja majanduse keskkonnasäästlikumaks muutmises esirinnas. Kooskõlas 2015. aasta Pariisi kokkuleppes, mille kohaselt leppisid valitsused koos kokku suurtes ühistes jõupingutustes globaalse soojenemise piiramiseks ja selle mõjuga tegelemiseks, antud lubadusega on EL võtnud kohustuse vähendada kasvuhoonegaaside netoheidet võrreldes 1990. aasta tasemega 2030. aastaks vähemalt 55%. See eesmärk on sätestatud õigusaktides.
EL teeb koostööd ka arenguriikidega, et toetada neid kliimamuutuste leevendamisel ja nendega kohanemisel. EL, selle liikmesriigid ja Euroopa Investeerimispank on koos suurimad avaliku sektori kliimameetmete rahastajad arenguriikides.
Energia Euroopale
EL on suutnud vastu seista liidu energiavarustuskindlust ähvardavatele tõsistele ohtudele, taastada kontrolli energiaturu ja -hindade üle ning kiirendada liikumist kliimaneutraalsuse suunas.
Tarbijate jaoks on elektri- ja gaasihinnad tänu ELi tasandil võetud meetmetele 2022. aasta tipptasemega võrreldes järsult langenud. Uued energiaturu õigusnormid tähendavad seda, et kõige haavatavamad on võrgust lahtiühendamise eest ka kõige paremini kaitstud.
Tänu ELi energiaalastele meetmetele toodetakse pool ELi elektrist nüüd taastuvatest energiaallikatest. Tuuleenergia tootmine ületas gaasist toodetud elektrienergia hulga ja sellest sai ELis tuumaenergia järel suuruselt teine elektriallikas.
Looduskaitse
ELi keskkonnastandardid on ühed maailma rangeimad. EL teeb kõik selleks, et minimeerida riske kliimale, tervisele ja elurikkusele.
Kliimamuutuste ja elurikkuse kadumise peamine põhjus on raadamine. See on vaid üks paljudest keskkonnateemadest, mille puhul EL on võtnud meetmeid meie maa kaitsmiseks.
EL lõi Natura 2000, mis on maailma suurim koordineeritud kaitsealade võrgustik. Peaaegu 20% ELi maast kuulub Natura 2000 võrgustikku, mis võimaldab loodusel ja elurikkusel jõudsalt areneda.
EL keelustas ka 10 ühekordselt kasutatavat plasteset, mida Euroopa randades kõige sagedamini leiab, ning edendab kestlikke alternatiive. Lisaks vähendab EL õhusaastest põhjustatud enneaegsete surmade arvu ja parandab vee kvaliteeti, vähendades jäätmeprügi ja mikroplasti.
Paljudel kemikaalidel on ohtlikud omadused, mis võivad keskkonda ja inimeste tervist kahjustada. EL on kehtestanud ligikaudu 40 õigusakti, millega reguleeritakse kemikaale, kaitstes seeläbi inimeste tervist ja vähendades kemikaalidest tulenevat saastet.
Tervishoid
Kui COVID-19 pandeemia tabas maailma, aitas EL rekordiliselt kiiresti töötada välja ja kasutusele võtta elupäästvad vaktsiinid. Üle 80% ELi täiskasvanud elanikest läbis vähemalt esimese vaktsineerimiskuuri. EL oli teerajaja ka ELi digitaalse COVID-tõendi kasutuselevõtuga, mis aitas 78 riigi ja territooriumi kodanikel ohutult reisida. Maailma Terviseorganisatsioon võttis selle süsteemi kasutusele, et luua ülemaailmne süsteem, mis võimaldab reisida ja kaitsta inimesi kogu maailmas praeguste ja tulevaste terviseohtude eest.
Loodi Euroopa terviseliit, et aidata ELi riikidel tulevikus tervisekriisideks valmistuda ja neile ühiselt reageerida. ELi eesmärgiks on tagada meditsiinitarvete kättesaadavus ja taskukohasus ning võimaldada ELi riikidel teha koostööd igat liiki haiguste (sh vähktõve) ennetamise, ravi ja järelravi parendamiseks.
Pandeemia avaldas täiendavat survet ka vaimsele tervisele, eriti noorte hulgas ja nende seas, kellel on juba varem esinenud vaimse tervise probleeme. Vaimse tervise kriisi lahendamiseks käivitas EL 20 vaimse tervise juhtalgatust, et tagada:
- piisav ja tõhus ennetus;
- juurdepääs kvaliteetsele ja taskukohasele vaimsele tervishoiule ja ravile;
- ühiskonda taasintegreerumine pärast tervenemist.
Solidaarsus kriisiaegadel
Loodus- ja inimtegevusest põhjustatud suurõnnetuste korral võib EL koordineerida ELi riikidest antava abi jõudmist mõjutatud piirkonda. Kui katastroofis kannatada saanud riik on elanikkonnakaitse mehhanismi käivitanud, kutsub EL kõiki 37 osalevat riiki üles abistama. Antav abi võib ulatuda meditsiinitarvetest ja peavarjust kuni erimeeskondadeni, nagu tuletõrjujad või otsingu- ja päästemeeskonnad.
ELi elanikkonnakaitse mehhanismi kaudu on seni toetust antud Euroopa kõikidesse nurkadesse ja ka väljapoole: alates rusude koristamisest vaid mõned tunnid pärast ohvriterohkeid maavärinaid Albaanias, Horvaatias ja Türgis kuni Kreeka, Itaalia, Hispaania ja Kanada abistamiseni, kui neid tabasid viimastel aastatel metsatulekahjud või äkktulvad.
ELi elanikkonnakaitse mehhanismi raames seni suurim operatsioon on olnud erakorralise abi andmine ukrainlastele.
ELi laienemine
Alates asutamisest 1951. aastal on EL laienenud kuuelt riigilt 27-le, ühendades suurt osa Euroopast.
See tähendab, et 450 miljonil eurooplasel on nüüd suurem liikumisvabadus ning neil on suuremad õigused ja vabadused. Tugevdatud on demokraatiat ja õigusriiki, kuigi neid on ka mõnikord proovile pandud. Nii inimeste kui ka ettevõtjate jaoks on tekkinud uusi võimalusi.
Laienemisprotsess innustab ELiga ühineda soovivaid riike ellu viima demokraatlikke ja majandusreforme.
Rahu ja stabiilsus ELis
EL on taganud oma elanikele rahu, stabiilsuse ja heaolu, mis on ELis kestnud üle poole sajandi. 2012. aastal anti ELile Nobeli rahupreemia enam kui 70 aastat kestva rahu saavutamise eest.
Kuid hiljuti naases sõda Euroopasse. Venemaa täiemahuline sissetung Ukrainasse on rünnak mitte ainult Ukraina vastu, vaid ka vabaduse, enesemääramise ja demokraatia vastu. EL on seisnud Ukraina kõrval igal sammul ja jätkab Ukraina toetamist nii kaua kui vaja.
EL edendab kogu maailmas ka rahu, heaolu, demokraatiat, põhivabadusi ja õigusriigi põhimõtet. Tema eesmärk on lahendada konflikte ja edendada reeglitel põhinevat rahvusvahelist korda.
Rahvusvaheline abi ja diplomaatia
ELi riikidel üheskoos on maailmaareenil palju suurem mõju kui 27 erineva suurusega riigil, kes tegutsevad eraldi. Kui arvestada institutsioone ja liikmesriike üheskoos, on EL maailma suurim arenguabi andja. Ühiste püüdluste sihiks on edendada head valitsemistava, võidelda nälja vastu ja hoida loodusvarasid.
Maailma suurim abiandja
Euroopa Liit annab suurõnnetuste ja humanitaarhädaolukordade korral abi nii Euroopa kui ka muu maailma riikidele ja elanikele. EL on suurim rahvusvahelise abi andja maailmas, eraldades vaesuse kõrvaldamiseks ja üleilmse arengu edendamiseks rohkem kui 50 miljardit eurot aastas.
Igal aastal pakub EL toitu, peavarju, kaitset, tervishoidu ja puhast vett miljonitele katastroofi- ja konfliktiohvrile rohkem kui 110 riigis, sealhulgas ELi humanitaarabi õhusilla vahendusel.
Ränne
Rände- ja varjupaigaküsimuste haldamine on viimastel aastatel muutunud eurooplaste üheks kõige pakilisemaks mureks. EL käivitas 2024. aastal uue ühise süsteemi rände haldamiseks väärikal ja kestlikul viisil. Süsteemiga kehtestatakse eeskirjad, et ükski ELi riik ei jääks rände haldamisel üksinda ning et kõik riigid kohaldaksid õiglasi ja tõhusaid menetlusi ning haldaksid ELi välispiire, austades täielikult põhiõigusi.
Diplomaatia ja julgeolek
EL kasutab mitmeid vahendeid, nagu diplomaatia, sanktsioonid ja abi, et toetada stabiilsust ja konfliktide lahendamist maailma kõige ebastabiilsemates piirkondades. Näiteks kehtestas EL Venemaa suhtes ulatuslikud ja enneolematud majandussanktsioonid, et vähendada Venemaa suutlikkust sõda rahastada.
Inimõiguste edendamine
EL tugineb kindlale pühendumusele edendada ja kaitsta inimõigusi. Ta kaitseb kodaniku-, poliitilisi, majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi õigusi ja vabadusi ning edendab mittediskrimineerimist ja võrdset kohtlemist.
EL on vastu igasugusele piinamisele, surmanuhtlusele ja inimkaubandusele. Samuti aitab EL parandada inimõiguste ja põhivabaduste austamist riikides ja piirkondades, kus need õigused ja vabadused on kõige suuremas ohus.