Põhisisu juurde

Euroopa Liit on rajatud õigusriigi põhimõttele. See tähendab, et ELi kogu tegevus põhineb aluslepingutel, mille kõik ELi liikmesriigid on vabatahtlikult ja demokraatlikult heaks kiitnud. Näiteks kui teatavat poliitikavaldkonda aluslepingutes nimetatud ei ole, ei saa Euroopa Komisjon selles valdkonnas õigusakti algatada.

Alusleping on siduv kokkulepe ELi liikmesriikide vahel. Selles sätestatakse ELi eesmärgid, ELi institutsioonide eeskirjad, otsuste tegemise kord ning ELi ja selle liikmesriikide vahelised suhted.

Aluslepinguid muudetakse, kui on vaja muuta ELi tõhusamaks ja läbipaistvamaks, valmistuda uute liikmesriikide vastuvõtmiseks või luua uusi koostöövaldkondi (nt ühisraha).

Aluslepingute kohaselt võivad ELi institutsioonid vastu võtta õigusakte, mida liikmesriigid seejärel rakendama asuvad. Aluslepingute, õigusaktide, kohtupraktika ja seadusandlike ettepanekute terviktekstidega on võimalik tutvuda ELi õiguse andmebaasi EUR-Lex vahendusel.

Peamised aluslepingud ümberpööratud kronoloogilises järjestuses (uuemad eespool)

Kui ELiga ühinesid uued riigid, muudeti ka autamislepinguid:

  • 2013 (Horvaatia)
  • 2007 (Bulgaaria, Rumeenia)
  • 2004 (Eesti, Küpros, Leedu, Läti, Malta, Poola, Slovakkia, Sloveenia, Tšehhi, Ungari)
  • 1995 (Austria, Rootsi, Soome)
  • 1986 (Hispaania, Portugal)
  • 1981 (Kreeka)
  • 1973 (Iirimaa, Taani, Ühendkuningriik)

Videod