Euroopa Liit on rajatud õigusriigi põhimõttele. See tähendab, et ELi kogu tegevus põhineb aluslepingutel, mille kõik ELi liikmesriigid on vabatahtlikult ja demokraatlikult heaks kiitnud. Näiteks kui teatavat poliitikavaldkonda aluslepingutes nimetatud ei ole, ei saa Euroopa Komisjon selles valdkonnas õigusakti algatada.
Alusleping on siduv kokkulepe ELi liikmesriikide vahel. Selles sätestatakse ELi eesmärgid, ELi institutsioonide eeskirjad, otsuste tegemise kord ning ELi ja selle liikmesriikide vahelised suhted.
Aluslepinguid muudetakse, kui on vaja muuta ELi tõhusamaks ja läbipaistvamaks, valmistuda uute liikmesriikide vastuvõtmiseks või luua uusi koostöövaldkondi (nt ühisraha).
Aluslepingute kohaselt võivad ELi institutsioonid vastu võtta õigusakte, mida liikmesriigid seejärel rakendama asuvad. Aluslepingute, õigusaktide, kohtupraktika ja seadusandlike ettepanekute terviktekstidega on võimalik tutvuda ELi õiguse andmebaasi EUR-Lex vahendusel.
Peamised aluslepingud ümberpööratud kronoloogilises järjestuses (uuemad eespool)
Allkirjastatud: 13. detsembril 2007
Jõustus: 1. detsembril 2009
Eesmärk: muuta EL demokraatlikumaks ja tõhusamaks ning üksmeelsemalt väljendada oma seisukohti tegelemisel üleilmsete probleemidega (nt kliimamuutused).
Peamised muudatused: suuremad volitused Euroopa Parlamendile, hääletamismenetluste muutmine Euroopa Liidu Nõukogus, kodanikualgatus, Euroopa Ülemkogu alaline eesistuja, uus välisasjade kõrge esindaja, uus ELi diplomaatiline teenistus.
Lissaboni lepingus selgitatakse, millised volitused on
- ELil,
- ELi liikmesriikidel,
- jagatud ELi ja liikmesriikide vahel.
ELi eesmärgid ja väärtused on sätestatud Lissaboni lepingus ja Euroopa Liidu põhiõiguste hartas.
Euroopa põhiseaduse lepingule (2004), millel olid Lissaboni lepinguga sarnased eesmärgid, kirjutati alla, kuid seda ei ratifitseeritud.
Allkirjastatud: 26. veebruaril 2001
Jõustus: 1. veebruaril 2003
Eesmärk: institutsioonide reformimine, et 25 liikmesriigist koosnev Euroopa Liit saaks tõhusalt toimida.
Peamised muudatused: komisjoni koosseisu muutmise meetodid ning nõukogu hääletussüsteemi muutmine.
Allkirjastatud: 2. oktoobril 1997
Jõustus: 1. mail 1999
Eesmärk: reformida ELi institutsioone, et valmistuda uute liikmesriikide vastuvõtmiseks.
Peamised muudatused: muudeti Euroopa Liidu lepingut ja EMÜ asutamislepingut ning nende artiklite numeratsiooni ning lisati mõlema lepingu konsolideeritud versioonid. Läbipaistvam otsuste tegemine (rohkem hakatakse kasutama seadusandlikku tavamenetlust).
Allkirjastatud: 7. veebruaril 1992
Jõustus: 1. novembril 1993
Eesmärk: ettevalmistused Euroopa rahaliidu loomiseks ning poliitilise liidu elementide (kodakondsus, ühine välis- ja sisepoliitika) lisamiseks.
Peamised muudatused: Euroopa Liidu rajamine ning kaasotsustamismenetluse kehtestamine, millega Euroopa Parlamendile antakse otsuste tegemisel suurem sõnaõigus. ELi liikmesriikide valitsuste vahelised uued koostöövormid, näiteks kaitse-, õigus- ja siseküsimustes.
Allkirjastatud: 17. veebruaril 1986 (Luxembourgis) / 28. veebruaril 1986 (Haagis)
Jõustus: 1. juulil 1987
Eesmärk: reformida institutsioone, et valmistada neid ette Hispaania ja Portugali liitumiseks ning kiirendada otsuste tegemist ühtse turu ettevalmistamisel.
Peamised muudatused: kvalifitseeritud häälteenamuse laiendamine nõukogus (muudetakse keerukamaks mõne üksiku riigi veto seadusandlikule ettepanekule), koostöö- ja nõusolekumenetluste kehtestamine, Euroopa Parlamendile suurema mõjujõu andmine.
Allkirjastatud: 8. aprillil 1965
Jõustus: 1. juulil 1967
Eesmärk: Euroopa institutsioonide tegevuse ühtlustamine.
Peamised muudatused: ühise komisjoni ja nõukogu loomine kolmele sel ajal toiminud ühendusele (EMÜ, Euratom, ESTÜ). Tunnistati kehtetuks Amsterdami lepinguga.
Allkirjastatud: 25. märtsil 1957
Jõustusid: 1. jaanuaril 1958
Eesmärk: moodustada Euroopa Majandusühendus (EMÜ) ja Euroopa Aatomienergiaühendus (Euratom).
Peamised muudatused: laiendada Euroopa lõimumist, et kaasata ka üldine majandustegevus.
Allkirjastatud: 18. aprillil 1951
Jõustus: 23. juulil 1952
Kaotas kehtivuse: 23. juulil 2002
Eesmärk: muuta söe- ja terasetootmine vastastikku sõltuvaks, et üks riik ei saaks enam oma relvajõude mobiliseerida, ilma et teised sellest teaksid. See vähendas Teise maailmasõja järgset umbusaldust ja pingeid. Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamisleping kaotas kehtivuse 2002. aastal.
Kui ELiga ühinesid uued riigid, muudeti ka autamislepinguid:
- 2013 (Horvaatia)
- 2007 (Bulgaaria, Rumeenia)
- 2004 (Eesti, Küpros, Leedu, Läti, Malta, Poola, Slovakkia, Sloveenia, Tšehhi, Ungari)
- 1995 (Austria, Rootsi, Soome)
- 1986 (Hispaania, Portugal)
- 1981 (Kreeka)
- 1973 (Iirimaa, Taani, Ühendkuningriik)
