Kuidas rahastamine toimub?
EL rahastab mitmeid projekte ja programme. Ta kohaldab vahendite kasutamise üle ranget kontrolli, et tagada raha kulutamine läbipaistval ja vastutustundlikul viisil.
Rahastust antakse mitmes eri vormis:
- toetused – tavaliselt taotlevad inimesed toetusi, esitades konkursikutse avaldamise järgselt ideid projektide kohta;
- subsiidiumid, mida haldavad riiklikud või piirkondlikud ametiasutused;
- laenude, tagatiste ja omakapitali vormis antav finantsabi ELi poliitika ja programmide elluviimiseks;
- laenud ELi ja ELi-välistele riikidele;
- auhinnad programmi „Euroopa horisont“ konkursside võitjatele.
ELi vahendite haldamine
ELi eelarvest rahastatavaid programme saab hallata kolmel erineval viisil:
- eelarve otsene täitmine: ELi rahastust haldab Euroopa Komisjon otse;
- eelarve jagatud täitmine: Euroopa Komisjon ja riiklikud ametiasutused haldavad rahastust ühiselt;
- eelarve kaudne täitmine: rahastust haldavad partnerorganisatsioonid või muud asutused ELis või väljaspool seda.
Otsene täitmine
ELi eelarve otsene täitmine tähendab seda, et Euroopa Komisjon vastutab otse programmi rakendamise kõigi etappide eest. Komisjon teeb järgmist:
- projektikonkursside algatamine
- esitatud ettepanekute hindamine
- toetuslepingute allkirjastamine
- projektide elluviimise järelevalve
- tulemuste hindamine
- maksete tegemine
Selliseid toetusi on võimalik saada projektikonkursil osaledes.
Vaadake eelarve otsese täitmise raames avaldatud konkursikutseid rahastamis- ja hankeportaalis (SEDIA).
Taaste- ja vastupidavusrahastu raames on kehtestatud erikord vahenditele, mille eesmärk on osana taasterahastust „NextGenerationEU“ toetada ELi riikide rohe- ja digipööret pärast COVID-19 pandeemiat. ELi riikide valitsused koostavad Euroopa Komisjoniga konsulteerides riiklikud taaste- ja vastupidavuskavad ning saavad makseid, kui nad on täitnud kavas esitatud eesmärgid.
Jagatud täitmine
ELi eelarve jagatud täitmine tähendab, et vastutus konkreetse programmi juhtimise eest on jagatud Euroopa Komisjoni ja ELi riikide ametiasutuste vahel. Sel viisil hallatakse ligikaudu 70% ELi programmidest.
ELi riikide riiklikud, piirkondlikud ja kohalikud ametiasutused valivad, milliseid projekte rahastada, ja vastutavad nende igapäevase haldamise eest. Komisjon teeb ELi riikidega koostööd, et tagada projektide edukas lõpuleviimine ja raha otstarbekas kasutamine.
Ühtekuuluvuspoliitika ja põllumajandus on peamised valdkonnad, kus kasutatakse eelarve jagatud täitmist – peamiselt järgmiste fondide kaudu:
- Euroopa Regionaalarengu Fond – regionaal- ja linnaareng;
- Ühtekuuluvusfond – vähem arenenud piirkondadele;
- Euroopa Sotsiaalfond+ – sotsiaalne kaasamine ja hea juhtimistava;
- Õiglase Ülemineku Fond – toetus piirkondadele, mida üleminek kliimaneutraalsusele kõige rohkem mõjutab;
- Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond;
- Euroopa Merendus- ja Kalandusfond.
Piirkondlikud ja riiklikud rahastamisasutused
Kaudne täitmine
ELi eelarve kaudne täitmine tähendab, et rahastamisprogramme rakendavad osaliselt või täielikult kolmandad isikud, näiteks riiklikud ametiasutused või rahvusvahelised organisatsioonid. Rahastamine toimub subsiidiumide vormis, mida taotletakse riiklikul tasandil.
Suurem osa humanitaarabile ja rahvusvahelisele arengule eraldatud ELi eelarvest täidetakse eelarve kaudse täitmise raames.
Eelarve kaudse täitmise raames rakendatavad programmid moodustavad ligikaudu 10% ELi kogueelarvest.
Teavet selle kohta, kuhu seda liiki rahastamist taotleda, vt Taotlusprotsess – eelarve kaudne täitmine