Skip to main content

ELi iseloomustab kultuuride ja keelte mitmekesisus ning liikmesriikides räägitavad keeled moodustavad lahutamatu osa ELi kultuuripärandist. Seetõttu toetab EL mitmekeelsust nii oma programmides kui ka institutsioonide töös.

ELil on 24 ametlikku keelt:

bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, horvaadi, iiri, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi ja ungari keel.

Ajalooline taust

Iga kord, kui ELiga ühinevad uued liikmed, lisanduvad nende keeled teistele ametlikele keeltele.

ELi ametlik keel alates...

  • 1958: hollandi, itaalia, prantsuse ja saksa keel
  • 1973: inglise ja taani keel
  • 1981: kreeka keel
  • 1986: hispaania ja portugali keel
  • 1995: rootsi ja soome keel
  • 2004: eesti, leedu, läti, malta, poola, slovaki, sloveeni, tšehhi ja ungari keel
  • 2007: bulgaaria, iiri ja rumeenia keel
  • 2013: horvaadi keel

Mitmekeelsus

Üks ELi aluspõhimõtetest on mitmekeelsus.

See tähendab, et EL:

  • suhtleb oma kodanikega nende emakeeles;
  • kaitseb Euroopa keelelist mitmekesisust;
  • edendab Euroopas keeleõpet.

See käsitus on ainulaadne, millesarnast ei rakendata üheski mitmekeelses riigis ega rahvusvahelises organisatsioonis.

Mitmekeelsus on paika pandud Euroopa Liidu põhiõiguste hartas: ELi kodanikel on õigus kasutada ELi institutsioonidega suheldes ükskõik millist ametlikku keelt ning saada vastus samas keeles.

Õigusaktid ja nende kokkuvõtted on kättesaadavad kõigis ELi ametlikes keeltes, välja arvatud iiri keel – ressursinappuse tõttu tõlgitakse praegu iiri keelde vaid Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Parlamendi poolt ühiselt vastu võetud määrused.

Euroopa Ülemkogu ja Euroopa Liidu Nõukogu kohtumised tõlgitakse suuliselt kõikidesse ametlikesse keeltesse. Euroopa Parlamendi liikmetel on õigus Euroopa Parlamendis sõna võtta ükskõik millises ametlikus keeles.

Eeskirjad keelte kohta

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 342 kohaselt määrab eeskirjad liidu institutsioonide keelte kohta määruste abil ühehäälselt kindlaks nõukogu. Määruses nr 1 on sätestatud, et institutsioonidel on 24 ametlikku ja töökeelt.

Inglise keel on endiselt ELi ametlik keel, kuigi Ühendkuningriik ei ole enam ELi liige. See jääb ELi institutsioonide ametlikuks keeleks ja töökeeleks seni, kuni see on loetletud määruses nr 1. Inglise keel on ka üks Iiri ja Malta ametlikest keeltest.

Määruses nr 1 on sätestatud ka eeskirjad, mis reguleerivad seda, mis keeles tuleb koostada ja avaldada ELi õigusakte, samuti dokumente, mida ELi institutsioonide ja avalikkuse vahel või institutsioonide ja ELi riikide vahel saadetakse. ELi institutsioonidel on ka õigus otsustada, milliseid eeskirju nad sisesuhtluses keeltekasutuse suhtes rakendavad.