Euroopa Liidu Nõukogu

Ülevaade

• Ülesanded: ELi liikmesriikide valitsuste foorum ELi õigusaktide vastuvõtmiseks ja ELi poliitika kooskõlastamiseks
• Liikmed: valitsuse ministrid igast ELi liikmesriigist, vastavalt arutamisele kuuluvale poliitikavaldkonnale
• Eesistuja: iga ELi liikmesriik on rotatsiooni alusel kuue kuu jooksul eesistujariik
• Asutatud: 1958 (Euroopa Majandusühenduse Nõukogu nime all)
• Asukoht: Brüssel (Belgia)
• Veebisait: ELi nõukogu

Euroopa Liidu nõukogus, mida mitteametlikult nimetatakse nõukoguks, kohtuvad, kõigi ELi liikmesriikide ministrid eesmärgiga arutada, muuta ja võtta vastu õigusakte ning kooskõlastada poliitikat. Ministritel on volitused võtta oma riigi valitsuse nimel kohustus järgida nõukogu istungitel kokku lepitud meetmeid. Nõukogu istungid toimuvad Brüsselis, välja arvatud kolm kuud (aprill, juuni ja oktoober), kui need toimuvad Luxembourgis.

Koos Euroopa Parlamendiga on nõukogu ELi peamine otsuste tegija.

Seda organit ei tohi ajada segamini:

• Euroopa Ülemkoguga, mis on neli korda aastas toimuv ELi juhtide kohtumine, kus määratakse kindlaks ELi poliitika üldised suunad
• Euroopa Nõukoguga, mis ei ole üldse ELi organ.

Millega nõukogu tegeleb?

• Arutab ja võtab koos Euroopa Parlamendiga vastu ELi õigusakte, tuginedes Euroopa Komisjoni ettepanekutele.
• Kooskõlastab ELi liikmesriikide poliitikat.
• Kujundab vastavalt Euroopa Ülemkogu juhistele ELi välis- ja julgeolekupoliitikat.
• Sõlmib lepinguid ELi ja teiste riikide või rahvusvaheliste organisatsioonide vahel.
• Võtab vastu koos Euroopa Parlamendiga ELi eelarve.

Koosseis

ELi Nõukogul ei ole alalisi liikmeid. Nõukogu kohtub kümnes eri koosseisus vastavalt arutusel olevale poliitikavaldkonnale. Iga liikmesriik saadab igasse koosseisu vastava poliitikavaldkonna eest vastutava ministri.

Näiteks kui toimub nõukogu majandus- ja rahandusküsimuste (ECOFIN) istung, siis osaleb igast riigist rahandusminister.

Istungite juhtimine

Välisministrite nõukogul on alaline eesistuja – ELi välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja. Kõiki muid nõukogu istungeid juhivad asjaomased ministrid riigist, mis on sel hetkel roteeruvalt ELi eesistuja.

Näiteks ajal, mil Eesti on ELi eesistujariik, juhatab keskkonnanõukogu istungeid Eesti keskkonnaminister.

Üldise järjepidevuse tagab üldasjade nõukogu, mida toetab alaliste esindajate komitee. See koosneb ELi liikmesriikide alalistest esindajatest ELi juures, kes tegutsevad oma liikmesriigi suursaadikuna ELis.

Euroala riigid

Euroala riigid kooskõlastavad eurorühma raames, mis koosneb nende majandus- ja finantsministritest, oma majanduspoliitikat. See rühm koguneb päev enne majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu kohtumist. Eurorühmas saavutatud kokkulepped võetakse ametlikult vastu nõukogu kohtumisel järgmisel päeval; asjaomastes küsimustes saavad hääletada üksnes euroala riikide ministrid.

Kuidas nõukogu toimib?

• ELi ministrite kohtumised on avalikud, kui neil arutatakse seadusandlike aktide eelnõusid või hääletatakse nende üle.
• Otsuste vastuvõtmiseks on tavaliselt vajalik kvalifitseeritud häälteenamus:
  • 55% riikidest (praeguse 27 liikmesriigi puhul on see 15 riiki),
  • mis esindavad vähemalt 65% kogu ELi elanikkonnast.
• Nõukogu avalikke istungeid saab vaadata reaalajas kõigis ELi keeltes. Kui nõukogu istung on avalik, siis on avalikud ka istungi protokoll ja hääletustulemused.

Otsuse blokeerimiseks peavad sellele vastu olema vähemalt 4 riiki, kes esindavad vähemalt 35% kogu ELi elanikkonnast

• Erand – tundlike teemade puhul, nagu välispoliitika ja maksustamine, on vajalik ühehäälne otsus (kõik riigid poolt).
• Menetluslike ja haldusküsimuste puhul on vajalik lihthäälteenamus

Suhtlus nõukoguga

Võite esitada nõukogu avaliku teabe talitusele üldisi küsimusi.

Juurdepääs dokumentidele

Teabe kättesaadavus

Euroopa Liidu Nõukogu istungite päevakorrad

Lisateave

Kes on kes?

Nõukogu eesistumise perioodid

Külastage ELi Nõukogu

Väljaanded

Nõukogu raamatukogu

Töö