Põhisisu juurde
Euroopa Liidu lipp
eestieesti

ELi laienemine

Mis on laienemine?

Laienemine tähendab, et Euroopa Liiduga ühinevad uued riigid. See on ELi ajaloos toimunud mitu korda ning iga laienemine on muutnud nii ELi kui ka sellega ühinevaid riike.   

ELi laienemine on aidanud märkimisväärselt kaasa stabiilsuse, rahu ja heaolu levikule kogu kontinendil.

ELiga ühinemise eelised

Laienemine toob uutele liikmesriikidele palju kasu, sealhulgas

  • poliitiline stabiilsus
  • kodanike vabadus elada, õppida ja töötada kõikjal ELis
  • kaubavahetuse suurenemine tänu juurdepääsu saamisele ühtsele turule
  • suuremad rahastamis- ja investeeringuvõimalused
  • kõrgemad sotsiaalsed, keskkonna- ja tarbijastandardid

Lisateave Euroopa Liidu eeliste ja saavutuste kohta.

Eelised ELi jaoks

Laienemine toob kasu ka ELile:

  • suureneb Euroopa ettevõtjate ja kodanike jõukus ning võimalused
  • tugevam hääl maailmaareenil
  • suurem kultuuriline mitmekesisus
  • demokraatia, õigusriigi ja inimõiguste edendamine
  • investeering rahusse ja julgeolekusse Euroopas.

Millised riigid saavad ühineda?

Iga Euroopa riik võib ELiga ühineda, kui ta täidab liikmesuse kriteeriumid, mida tuntakse ka kui Kopenhaageni kriteeriumeid. Näiteks peavad ELiga ühineda soovivatel riikidel olema:

  • stabiilsed institutsioonid, mis tagavad demokraatia, õigusriigi, inimõiguste järgimise ja rahvusvähemuste kaitse 
  • toimiv turumajandus ja suutlikkus tulla toime ELi turu konkurentsisurvega 
  • võime võtta endale ELi liikmesusest tulenevaid kohustusi, sealhulgas suutlikkus rakendada kogu ELi õigust ja järgida liidu eesmärke. 

Kuidas ühinemisprotsess käib?

Iga ELiga ühinemist taotlev riik peab liikmesriigiks saamiseks täitma ühesuguseid rangeid nõudeid ja järgima ühtemoodi ranget menetlust. 

See protsess koosneb kolmest etapist, mida nimetatakse ka ühinemisprotsessiks. Need on:  

1. etapp. Kandidatuur

ELiga ühineda sooviv riik peab esitama ELi nõukogule liikmeks astumise avalduse. Seejärel palub nõukogu Euroopa Komisjonil kontrollida, kas kandidaatriik on suuteline liikmesuse kriteeriume täitma.

Komisjoni soovituste põhjal otsustab nõukogu, kas anda riigile kandidaatriigi staatus ja alustada ametlikke läbirääkimisi riigi ühinemiseks liiduga. Kõik ELi liikmesriigid peavad selle otsusega nõus olema.

2. etapp. Ühinemisläbirääkimised 

Ühinemisläbirääkimiste ajal valmistub kandidaatriik rakendama ELi õigusakte ja standardeid, mida tuntakse ka Euroopa Liidu õigustiku ehk acquis’na.

Läbirääkimiste käigus jälgib komisjon kandidaatriigi edusamme nende reformide elluviimisel ning hoiab nõukogu ja Euroopa Parlamenti sellega kursis regulaarsete aruannete ja teatiste kaudu.

3. etapp. Ühinemine

Kui läbirääkimised on lõpule viidud, esitab komisjon oma arvamuse selle kohta, kas kandidaatriik on valmis liikmesriigiks saama. Kui komisjon annab soovituse, et kandidaatriik on valmis, koostatakse ühinemisleping. Selles dokumendis kirjeldatakse üksikasjalikult riigi ELi liikmesuse tingimusi.

Seejärel peavad Euroopa Komisjon, Euroopa Nõukogu ja Euroopa Parlament ühinemislepingu heaks kiitma, enne kui kõik ELi liikmesriigid ja kandidaatriik selle allkirjastavad ja ratifitseerivad. 

Kandidaatriik ühineb ELiga ametlikult ühinemislepingus sätestatud kuupäeval.

A collection of images from Albania, Bosnia and Herzegovina, Kosovo, Montenegro, North Macedonia, and Serbia.
Eriprotsess Lääne-Balkani riikide jaoks

Lääne-Balkani partnerid järgivad ainulaadset laienemisprotsessi, mida nimetatakse stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessiks. Praegu osalevad selles protsessis Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, Kosovo, Montenegro, Põhja-Makedoonia ja Serbia.

Stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessi eesmärk on muuta need partnerid poliitiliselt ja majanduslikult stabiilseks, et nad oleksid lõpuks ELiga ühinemiseks valmis. EL rakendab selleks järgmisi meetmeid:

  • rahaline abi

  • lihtsustatud juurdepääs ELi turgudele

  • koostöö edendamine piirkonna riikide vahel.

Euroopa Komisjon võttis hiljuti vastu uue Lääne-Balkani majanduskasvu kava. Selle kava eesmärk on valmistada Lääne-Balkani partnereid ühinemiseks ette majandusreformide ja investeeringute kaudu ning anda piirkonna kodanikele osa ELi liikmesuse eelistest. 

Lisateave selle kohta, mida EL Lääne-Balkani riikide heaks teeb.

Laienemise ajalugu

Pärast seda, kui kuus asutajaliiget ELi asutasid, on toimunud seitse laienemist. Praegu kuulub ELi 27 riiki. 

  1. 1.7.2013
    Seitsmes laienemine

    Viimati ühines ELiga Horvaatia.

  2. 1.1.2007
    Kuues laienemine

    ELiga ühinevad Bulgaaria ja Rumeenia.

  3. 1.5.2004
    Viies laienemine

    ELiga ühineb kümme uut riiki: Eesti, Küpros, Leedu, Läti, Malta, Poola, Slovakkia, Sloveenia, Tšehhi Vabariik ja Ungari. See on suurim laienemine nii rahvastiku arvu kui ka riikide arvu poolest.

  4. 1.1.1995
    Neljas laienemine

    Austria, Soome ja Rootsi ühinevad Euroopa Liiduga (EL), mis on 1993. aastal sõlmitud Maastrichti lepingu kohaselt EMÜ õigusjärglane. 15 liikmesriiki katavad nüüd peaaegu kogu Lääne-Euroopa.

  5. 1.1.1986
    Kolmas laienemine

    Hispaania ja Portugal ühinevad EMÜga. Liikmesriikide arv on nüüd 12.

  6. 1.1.1981
    Teine laienemine

    Pärast Kreeka ühinemist on EMÜ liikmete arv kahekohaline.

  7. 1.1.1973 
    Esimene laienemine 

    Taani, Iirimaa ja Ühendkuningriik ühinevad EMÜga ning liikmesriikide arv tõuseb üheksani.

  9. 25.3.1957
    Asutajaliikmed

    Belgia, Itaalia, Luksemburg, Madalmaad, Prantsusmaa ja Saksamaa kirjutavad alla Rooma lepingule. Sellega luuakse Euroopa Majandusühendus (EMÜ), millest saab hiljem Euroopa Liit, nagu me teda täna tunneme.

ELi võimalik laienemine

ELi edasine laienemine on võimalik, kuna praegu on ühinemisprotsessi kaasatud kümme kandidaati.

Kandidaatriigid

Nendele riikidele on antud kandidaatriigi staatus ning nad reformivad praegu oma seadusi, et viia need vastavusse ELi eeskirjade, määruste ja standarditega.

Potentsiaalne kandidaatriik

Potentsiaalne kandidaatriik on esitanud ELiga ühinemise taotluse, kuid talle ei ole veel kandidaatriigi staatust antud.

Lisateave