ELi eelarve
ELi eelarves koondatakse ELi tasandil kokku liikmesriikide vahendeid, mis võimaldab viimastel saata koos korda rohkem, kui nad suudaksid igaüks omaette, näiteks taristu- või teadusprojektide rahastamisel.
ELi eelarve on peamiselt investeerimisinstrument, mis täiendab liikmesriikide eelarveid. Selle peamine eesmärk on edendada majanduskasvu ja konkurentsivõimet laiemal ELi tasandil. ELi eelarvet kasutatakse üksnes siis, kui algatustega on otstarbekam tegeleda pigem ELi kui kohalikul, piirkondlikul või riiklikul tasandil.
Sellest rahastatakse projekte ja tegevusi, mis keskenduvad järgmisele:
- maapiirkondade ja vähem arenenud piirkondade areng
- keskkonnakaitse
- haridus ja teadusprogrammide (Erasmus+ ja programm „Euroopa Horisont“) toetamine
- ELi välispiiri kaitse
- rahvusvahelise arengu edendamine
- inimõiguste edendamine.
Mõni näide selle kohta, mida ELi eelarve abil teha saab
Praegu panevad ELi liikmesriigid kokku mitmeaastast pikaajalist eelarvet. Selle raames koostatakse ja lepitakse igal aastal kokku aastaeelarve, millest eraldatakse rahalisi vahendeid konkreetsetele projektidele, programmidele ja vajaduste tarbeks kooskõlas pikaajalise eelarvega.
Pikaajaline eelarve
Pikaajalises eelarves, mida nimetatakse ka mitmeaastaseks finantsraamistikuks, määratakse kindlaks ELi kuluprioriteedid ja -piirangud mitme aasta peale. Selles sätestatakse ELi kui terviku kulutuste ja peamiste kulukategooriate iga-aastased maksimumsummad. Samuti aitab see ELil kavandada oma rahastamisprogramme mitme aasta peale ette.
Praegune pikaajaline eelarve on koostatud ajavahemikuks 2021–2027. Selleni jõuti komisjoni ettepaneku põhjal peetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu läbirääkimiste tulemusena.
Pikaajalise eelarve maht koos COVIDi-järgse taastefondiga „NextGenerationEU“ on jooksevhindades ligikaudu 2 triljoni eurot.
Läbirääkimine pikaajalise eelarve üle algab mõned aastad enne selle vastuvõtmist.
Ametliku protsessi algatab komisjon, kui ta esitab järgmist pikaajalist eelarvet puudutava ettepanekute paketi. Pakett hõlmab ettepanekuid järgmise kohta:
- õigusakt (määrus), milles määratakse kindlaks, kui palju EL saab kulutada (edaspidi „mitmeaastase finantsraamistiku määrus“)
- otsus, millega nähakse ette ELi tuluallikad (edaspidi „omavahendite otsus“)
- konkreetseid valdkondlikud õigusaktid, millega reguleeritakse kõiki ELi rahastamisprogramme.
Euroopa Liidu Nõukogu valmistab komisjoni ettepanekute põhjal ette oma seisukoha. Selles määratakse kindlaks elemendid, mis vajavad poliitilisi suuniseid ja prioriteetide seadmist ELi juhtidelt. Nõukogu töö tulemuste põhjal koostavad ELi juhid Euroopa Ülemkogus paketti käsitleva järelduste kavandi. Selles antakse pikaajalise eelarve peamiste osade kohta poliitilised suunised, mis aitavad nõukogul oma seisukohas kokku leppida.
Seepeale kujundab Euroopa Parlament komisjoni ettepanekute kohta välja oma seisukoha.
Kui kõik pooled on oma seisukoha kujundanud, algavad läbirääkimised parlamendi ja nõukogu vahel, et jõuda ühisele kokkuleppele.
Pärast kokkuleppel jõudmist järgitakse pikaajalise eelarve vastuvõtmiseks seadusandlikku erimenetlust. Kahe peamise õigusakti puhul tähendab see järgmist.
Mitmeaastase finantsraamistiku määrus võetakse vastu pärast seda, kui
- nõukogus on läbirääkimistel kokku lepitud kokkuleppe suhtes saavutatud üksmeel
- parlament teeb nõukogu seisukoha kohta oma otsuse (parlament võib nõukogu seisukoha heaks kiita või tagasi lükata, aga ta ei saa teha sellesse parandusi).
Selleks et omavahendite otsus saaks jõustuda, on vaja:
- nõukogu ühehäälset nõusolekut
- Euroopa Parlamendi arvamust
- iga ELi liikmesriigi (st liikmesriikide parlamentide) heakskiitu vastavalt nende põhiseadusest tulenevate nõuete kohaselt.
Vajaduse korral võib pikaajalise eelarve selle kehtivusaja jooksul läbi vaadata, kui tulevad ilmsiks enneolematud ja ootamatud uued lahendamist vajavad küsimused.
Näiteks tehti seda ajavahemikul 2021–2027 pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse, pärast kõrget inflatsiooni ja kõrgeid intressimäärasid ning rändega seotud probleeme. Selle tulemusena tegi komisjon 2023. aastal ettepaneku eelarve muutmiseks ja nõukogu võttis selle vastu pärast seda, kui oli saanud parlamendilt nõusoleku 2024. aastal.
Mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 üle peetavate läbirääkimiste kronoloogia
Aastaeelarve
Igal aastal lepitakse kokku ja võetakse vastu uus aastaeelarve. Selles määratakse pikaajalises eelarves kokku lepitud summade piires kindlaks jooksva eelarveaasta kulud ja tulud.
Komisjon esitab eelarveprojekti, mille üle hakatakse seejärel pidama läbirääkimisi ja milles Euroopa Parlament ja nõukogu kokku lepivad. Eelarve täitmise eest vastutab komisjon.
Sõltuvalt rahastamise liigist saab ELi eelarvet täita kas
- komisjoni ja riikide ametiasutuste koostöös
- komisjon otse
- kaudselt (teised asutused ELis või väljaspool seda).
ELi liikmesriigid ja komisjon vastutavad ühiselt umbes poole eelarve täitmise eest.
Kuidas ELi aastaeelarve üle läbi räägitakse ja kuidas see vastu võetakse?
ELi aastaeelarve üle otsustavad parlament ja nõukogu üheskoos. Aastaeelarve koostatakse ja selle üle peetakse läbirääkimisi selle täitmisele eelneval aastal.
- 1. juuliks saadavad kõik ELi institutsioonid komisjonile oma vastava eelarvestuse.
- 1. septembriks esitab komisjon parlamendile ja nõukogule eeloleva aasta eelarveprojekti, mis põhineb kehtiva mitmeaastase finantsraamistiku määrusel ja eeloleva aasta eelarvesuunistel. Enamasti esitab komisjon eelarveprojekti juba juunis.
- 1. oktoobriks kujundab nõukogu eelarveprojekti suhtes välja oma seisukoha (koos võimalike muudatusettepanekutega).
- Parlament esitab oma seisukoha järgneva 42 päeva jooksul (samuti koos võimalike muudatusettepanekutega).
Kui eelnõu on esitatud ja seisukohad vastu võetud, sõltuvad järgmised sammud sellest, kuidas ja millal kokkuleppele jõutakse.
Kui parlament ja nõukogu on eri meelt:
- kutsutakse kokku lepituskomitee, kuhu kuuluvad nii parlamendi kui ka nõukogu esindajad. Nende ülesanne on jõuda ühises tekstis kokkuleppele 21 päeva jooksul parlamendi seisukoha vastuvõtmisest;
- pärast seda on parlamendil ja nõukogul aega 14 päeva, et lepituskomitee ettepanek heaks kiita või tagasi lükata.
Võimalik on kolm varianti.
- Ühise teksti kiidab heaks nii parlament kui ka nõukogu: parlament võtab aastaeelarve vastu.
- Nõukogu lükkab ühise teksti tagasi: parlament võib eelarve ikkagi vastu võtta, kuid ainult juhul, kui poolt hääletab Euroopa Parlamendi liikmete enamus, kes moodustab 60% antud häältest.
- Parlament ja nõukogu lükkavad mõlemad ühise teksti tagasi või ei suuda kokku leppida: eelarve on tagasi lükatud ja komisjon peab esitama uue eelarveprojekti.
Nagu pikaajalist eelarvetki, nii võib ka aastaeelarvet muuta, et reageerida ootamatutele asjaoludele või võtta arvesse uut teavet, mis ei olnud komisjoni ettepaneku esitamise ajal kättesaadav.
Seda saab teha muutmisettepanekuna (kui eelarvet ei ole vastu võetud) või paranduseelarve vormis (täitmise ajal). Nende puhul järgitakse samu reegleid kui pikaajalise eelarve puhulgi.
Aastaeelarve läbirääkimiste ajakava