ELi eelarve
ELi eelarves koondatakse ELi tasandil kokku liikmesriikide vahendeid, mis võimaldab viimastel saata koos korda rohkem, kui nad suudaksid igaüks omaette. ELi eelarve aitab ka hoida kokku riigi raha, kasutades taristuprojektide ja teadusuuringute rahastamisel mitmekordse mõjuga võrdlemisi väikeseid ELi investeeringuid, hoides samas ära dubleerimist liikmesriikide vahel.
ELi eelarve on peamiselt investeerimisinstrument, mis täiendab liikmesriikide eelarveid. Selle peamine eesmärk on edendada majanduskasvu ja konkurentsivõimet laiemal Euroopa tasandil. ELi eelarvet kasutatakse üksnes siis, kui kulutusi on otstarbekam teha pigem ELi kui kohalikul, piirkondlikul või riiklikul tasandil. ELi eelarvest rahastatakse muu hulgas järgmisi valdkondi:
- maapiirkondade areng
- ühtekuuluvus ja keskkonnakaitse
- haridus ja teadusprogrammid (Erasmus ja Horisont)
- välispiiride kaitse
- arengukoostöö
- inimõigused
Mõni näide selle kohta, mida on ELi eelarve abil tehtud
Pikaajaline eelarve
Pikaajalises eelarves, mida nimetatakse ka mitmeaastaseks finantsraamistikuks, määratakse tavaliselt kindlaks ELi kuluprioriteedid ja -piirangud seitsme aasta peale. Mitmeaastases finantsraamistikus määratakse kindlaks aastased maksimumsummad (ülemmäärad) nii ELi kulutustele tervikuna kui ka peamiste kulukategooriate (rubriikide) kaupa, mis võimaldab ELil oma rahastamisprogramme mitmeks aastaks ette kavandada.
Praegune mitmeaastane finantsraamistik on koostatud ajavahemikuks 2021–2027. See on vastu võetud Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni läbirääkimiste tulemusel.
Aastaeelarve
Igal aastal lepitakse kokku ja võetakse vastu uus aastaelarve. Selles määratakse kehtivas mitmeaastases finantsraamistikus kokku lepitud ülemmäärade piires kindlaks jooksva eelarveaasta kulud ja tulud.
Eelarve suuruse ja eraldiste üle otsustamisel on Euroopa Parlamendil, nõukogul ja komisjonil kõigil sõnaõigus. Samas lepingute järgi (Euroopa Liidu lepingu artikli 17 lõige 1, Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 317) vastutab eelarve rakendamise eest komisjon. Sõltuvalt rahastuse liigist võivad ELi eelarvet täita i) komisjon ja riiklikud ametiasutused üheskoos, ii) otse komisjon või iii) kaudselt muud asutused ELis või väljaspool seda. ELi liikmesriigid ja komisjon vastutavad ühiselt umbes 80% eelarve täitmise eest.
Pikaajalise eelarve üle peetavad läbirääkimised
Eelarve algatamine
Läbirääkimine pikaajalise eelarve üle algab paar aastat enne selle tegelikku vastuvõtmist.
Ametliku protsessi algatab komisjon, esitades mitmeaastase finantsraamistiku paketi.
Pakett hõlmab järgmist:
- mitmeaastase finantsraamistiku määrus, milles määratakse kindlaks, kui palju EL tohib kulutada
- omavahendite otsus, millega kehtestatakse ELi tulude allikad
- valdkondlikud õigusaktid, millega reguleeritakse ELi rahastamisprogramme
Läbirääkimised eelarve üle
ELi nõukogu valmistab ette oma seisukoha, tehes kindlaks küsimused, milles tuleb teha poliitiline otsus, ja ELi liidrite prioriteedid. Nõukogu töö tulemuste põhjal koostab Euroopa Ülemkogu mitmeaastase finantsraamistiku paketti käsitleva järelduste eelnõu.
Euroopa Ülemkogus annavad ELi juhid pikaajalise eelarve peamiste komponentide kohta poliitilised suunised, mis aitavad nõukogul oma seisukohas kokku leppida.
Seepeale kujundab Euroopa Parlament komisjoni ettepaneku kohta välja oma seisukoha. Kui Euroopa Ülemkogu on oma seisukoha välja kujundanud, algavad Euroopa Parlamendi osalusel kolmepoolsed läbirääkimised, et saada sellele Euroopa Parlamendi heakskiit.
Eelarve vastuvõtmine
Pikaajalise eelarve vastuvõtmiseks kasutatakse seadusandlikku erimenetlust.
Selleks, et mitmeaastase finantsraamistiku määrust vastu võtta:
- tuleb nõukogus saavutada üksmeel
- peab Euroopa Parlament tegema nõukogu seisukoha kohta oma otsuse (Euroopa Parlament võib nõukogu seisukoha heaks kiita või tagasi lükata, aga ta ei saa teha sellesse parandusi)
Selleks, et omavahendite otsus saaks jõustuda:
- tuleb nõukogus otsus ühehäälselt vastu võtta
- peab Euroopa Parlament esitama oma arvamuse
- iga ELi liikmesriik peab selle oma põhiseadusest tulenevate nõuete kohaselt heaks kiitma
Mitmeaastane finantsraamistik 2021–2027
Aastaeelarve läbirääkimised
Õiguslik alus
ELi aastaeelarve üle teevad otsuse Euroopa Parlament ja nõukogu üheskoos. Nad järgivad selleks Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 314 sätestatud menetlust, mis viiakse läbi eelarve täitmisele eelneval aastal.
Tavapärane eelarvemenetlus
- 1. juuliks saadavad kõik ELi institutsioonid komisjonile sisemenetluse kohaselt koostatud eelarvestuse
- 1. septembriks esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule eeloleva aasta eelarveprojekti, mis põhineb kehtiva mitmeaastase finantsraamistiku määrusel ja eeloleva aasta eelarvesuunistel. Tavaliselt püüab komisjon esitada eelarveprojekti juba juunis
- 1. oktoobriks kujundab nõukogu eelarveprojekti suhtes välja oma seisukoha (koos võimalike muudatusettepanekutega)
- Euroopa Parlament esitab oma seisukoha järgneva 42 päeva jooksul (samuti koos võimalike muudatusettepanekutega)
Kui Euroopa Parlament ja nõukogu on eri meelt
- kutsutakse kokku lepituskomitee, kuhu kuuluvad mõlema kaasseadusandja esindajad ja mille ülesandeks on jõuda 21 päeva jooksul alates Euroopa Parlamendi seisukoha teatavaks tegemisest kokkuleppele eelarve ühises tekstis
- on Euroopa Parlamendil ja nõukogul aega 14 päeva, et lepituskomitee ettepanek heaks kiita või tagasi lükata
Kui ühine tekst heaks kiidetakse:
- võtab Euroopa Parlament aastaeelarve vastu
Kui nõukogu lükkab ühise teksti tagasi:
- võib Euroopa Parlament eelarve siiski vastu võtta, kuid selleks tuleb kasutada spetsiifilist häälteenamust (liikmete enamus ja antud häälte kolmeviiendikuline enamus)
Kui Euroopa Parlament ja nõukogu lükkavad mõlemad ühise eelarveprojekti tagasi või ei suuda kokku leppida:
- on eelarve tagasi lükatud ja komisjon peab esitama uue eelarveprojekti
Aastaeelarvet võib muuta, et reageerida ootamatutele asjaoludele või lähtuvalt teabest, mis ei olnud komisjoni ettepaneku esitamise ajal kättesaadav. Seda saab teha kirjaliku muutmisettepanekuga (enne eelarve lõplikku vastuvõtmist) või paranduseelarve abil (kui eelarvet juba rakendatakse). Nii kirjaliku muutmisettepaneku kui ka paranduseelarve juures tuleb järgida samu menetlusreegleid kui üldeelarve puhul.