ELi eelarve on ülioluline, et reageerida väljakutsetele, millega EL kokku puutub. Eelarvega tagatakse, et EL on jätkuvalt demokraatlik, rahumeelne, jõukas ja konkurentsivõimeline. EL kasutab eelarvet selleks, et rahastada oma prioriteete ja suuri projekte, mis käiks muidu enamikule ELi riikidele projekti suuruse või piiriülese olemuse tõttu üle jõu. ELi eelarve koondab vahendid ja sellest toetakse kõiki ELi riike, nende kodanikke ja rohkemgi veel, tugevdades seeläbi Euroopa majandust ja geopoliitilist positsiooni.
EL võtab vastu pikaajalised kulukavad ehk mitmeaastased finantsraamistikud, milles määratakse kindlaks ELi kuluprioriteedid ja -piirangud mitmeks aastaks. Praegune pikaajaline eelarve on koostatud ajavahemikuks 2021–2027.
Lisaks pikaajalisele eelarvele räägitakse igal aastal läbi ja võetakse vastu aastaeelarve. Selles määratakse pikaajalises eelarves kokku lepitud summade piires kindlaks jooksva eelarveaasta kulud ja tulud.
Komisjon esitab eelarveprojekti, mille üle hakatakse siis pidama läbirääkimisi ja milles Euroopa Parlament ja nõukogu kokku lepivad. Raha haldamise eest vastutab komisjon, kuigi üle poole sellest hallatakse koostöös liikmesriikide valitsustega.
Igal aastal hindab parlament, kuidas eelmise aasta eelarvet täideti, ja otsustab nõukogu soovituse alusel, kas komisjon on seda teinud nõuetekohaselt. Seda nimetatakse eelarve täitmisele heakskiidu andmiseks.
Kuidas ELi eelarve üle läbi räägitakse ja kuidas see vastu võetakse?
Milleks raha kasutatakse?
ELi eelarve abil luuakse töökohti, rahastatakse projekte, mis parandavad meie tervishoiu-, haridus-, transpordi- ja energiataristut, tagatakse julgeolekut meie piiridel, aidatakse võidelda kliimamuutustega ja edendatakse meie ühiskondade digiüleminekut. Need on vaid mõned näited.
Viimastel aastatel on ELi eelarve mänginud üha olulisemat rolli ELi solidaarsuse näitamisel, kuna sellest on saanud ELi peamine kriisidele reageerimise vahend. See aitab tulla toime ELi suurimate väljakutsetega alates COVID-19 pandeemiast kuni Venemaa sissetungini Ukrainasse ning ka tagada meie energiasõltumatuse ja suurendada ELi strateegilist autonoomiat.
Koos taasterahastuga „NextGenerationEU“ on 2021.–2027. aasta eelarve maht jooksevhindades ligikaudu 2 triljonit eurot. Selle võib laias laastus jagada seitsmeks kuluvaldkonnaks.
- Ühtne turg, innovatsioon ja digitaalvaldkond
- Ühtekuuluvus, vastupidavus ja väärtused
- Loodusvarad ja keskkond
- Ränne ja piirihaldus
- Julgeolek ja kaitse
- Naabrus ja maailm
- Euroopa avalik haldus
Ülevaade pikaajalise eelarve assigneeringutest jooksevhindades
2024. aasta eelarves sätestatud prioriteedid ja kulutused
2024. aasta eelarvest rahastatakse ELi riikide ja üleilmsete partnerite kõige olulisemaid taastevajadusi. See aitab muuta Euroopa Liitu modernsemaks ja tugevamaks, sest soodustab rohe- ja digipööret, loob töökohti ja kindlustab Euroopa rolli maailmas.
Eelkõige aitab see ELil toetada tugevamini Ukrainat, suurendada investeeringuid elutähtsasse tehnoloogiasse ja kaitsesse, leida vahendeid partnerite toetamiseks Lääne-Balkani riikides ning aidata ELi riike, mida on räsinud loodusõnnetused, ning humanitaarkriisis riike.
ELi rahaliste vahendite haldamine
Ajavahemikul 2021–2027 jaguneb pikaajalise eelarve täitmine järgmiselt:
- 56% riiklikud ametiasutused ja komisjon ühiselt („jagatud eelarve täitmine“)
- 37% komisjon, tema asutused ja ametid väljaspool ELi („otsene eelarve täitmine“)
- 7% muud rahvusvahelised organisatsioonid, riiklikud bürood ja ELi mittekuuluvad riigid („kaudne eelarve täitmine“)
- taasterahastu „NextGenerationEU“ puhul suunatakse 90% vahenditest taaste- ja vastupidavusrahastu kaudu ja neid rakendatakse otsese eelarve täitmise kaudu (koguväärtuses 648 miljardit eurot).
Lõplik vastutus ELi eelarve täitmise eest lasub komisjonil, kes peab tagama, et iga kulutatud euro on arvele võetud ja iga kulutatud euro eest on aru antud. Reeglitevastaselt tehtud väljamakse korral asub komisjon koos asjaomase ELi liikmesriigiga vahendeid tagasi nõudma.
ELi aastaeelarvet kontrollib nii selle täitmise ajal kui ka pärast seda nii komisjon, Euroopa Kontrollikoda kui ka Euroopa Parlament. Lisaks saab Euroopa Pettustevastane Amet uurida juhtumeid, kus ELi vahendeid on kasutatud petturlikult.
