Pealinn: Ljubljana
ELi ametlik(ud) keel(ed): sloveeni
ELi liikmesriik: alates 1. maist 2004
Rahaühik: euro (€). Euroala liige alates 1. jaanuarist 2007
Schengen: liige alates 21. detsembrist 2007
Arvandmed:
- Pindala: 20 273 km2
- Rahvaarv: 2 116 792 (2023)
Poliitiline süsteem
Sloveenia on parlamentaarne demokraatlik vabariik. Selle valitsusjuht on peaminister. President, kes on riigipea, valitakse otse. Täitev- ja haldusvõimu teostab valitsus. Peaministri ja ministrid valib ametisse parlament. Sloveenia ei ole jagatud piirkondadeks, vaid 212 omavalitsusüksuseks.
Kaubandus ja majandus
Sloveenia 31 900 euro suurune SKP elaniku kohta on alla ELi keskmise (35 500 eurot). See moodustab 0,3% kogu ELi SKPst.
(Allikas: Eurostat – SKP elaniku kohta ja SKP näitajad)
(Allikas: Eurostat – ekspordi ja impordi näitajad)
Euroopa Parlamendis on Sloveeniast 8 esindajat. Tutvuge nende Euroopa Parlamendi liikmetega ja jälgige Euroopa Parlamendi büroo tegevust Sloveenias.
Liikmesriikide ministrid kohtuvad regulaarselt Euroopa Liidu Nõukogus, et võtta vastu ELi õigusakte ja kooskõlastada poliitikat. Sloveenia valitsuse esindajad osalevad nõukogu istungitel oma vastutusalas mitu korda aastas.
Euroopa Liidu Nõukogul ei ole alalist juhti (nagu näiteks president Euroopa Komisjonil ja Euroopa Parlamendil). Nõukogu tööd juhib riik, kes on parajasti ELi nõukogu eesistujariigiks. See vahetub iga kuue kuu järel.
Kuue kuu jooksul juhivad asjaomase riigi valitsuse ministrid nõukogu istungeid ning aitavad määrata nende päevakorra eri poliitikavaldkondades ning edendada dialoogi teiste ELi institutsioonidega.
Sloveenia eesistumise perioodid:
jaanuar–juuni 2008 | juuli–detsember 2021
Sloveenia poolt määratud Euroopa Komisjoni volinik on Janez Lenarčič, kelle vastutusalaks on kriisiohje. Komisjonil on igas ELi liikmesriigis kohalik büroo, mida nimetatakse esinduseks. Lisateave komisjoni esinduse kohta Sloveenias.
Sloveenial on Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitees7 esindajat. Selle nõuandva institutsiooniga, mis esindab tööandjaid, töötajaid ja muid huvirühmi, konsulteeritakse seoses õigusaktide ettepanekutega, et saada paremini aru, kuidas tuleks muuta töö- ja sotsiaalalast olukorda eri riikides.
Sloveenial on Regioonide Komitees7 esindajat. Regioonide Komitee on piirkondlike ja kohalike esindajate kogu ELi tasandil. Selle nõuandva institutsiooniga konsulteeritakse seoses õigusaktide ettepanekutega, et tagada õigusaktides kõigi ELi piirkondade seisukohtade arvestamine.
Sloveenia suhtleb ELi institutsioonidega ka oma Brüsselis asuva alalise esinduse kaudu. Selle ELi juures asuva Sloveenia nn saatkonna peamine ülesanne on tagada riigi huvide ja poliitika võimalikult tõhus järgimine ELis.
Eelarve ja rahastamine
Kui palju Sloveenia ELile maksab ja sealt saab?
ELi eelarve on vahend, mis aitab tagada, et Euroopa on jätkuvalt demokraatlik, rahumeelne, jõukas ja konkurentsivõimeline ühendus. EL kasutab seda oma prioriteetide ja suurte projektide rahastamiseks, mida enamik üksikuid ELi riike üksi ei suudaks.
ELi liikmesusest saadav kasu ületab märkimisväärselt ELi eelarvesse tehtavate maksete suurust ja näiteid on palju. Kõik liikmesriigid saavad kasu ühtsest turust, ühisest lähenemisviisist rände, terrorismi ja kliimamuutustega seotud ühistele probleemidele ning konkreetset kasu, nagu parem transporditaristu, ajakohastatud ja digitaliseeritud avalikud teenused ning tipptasemel arstiabi.
Summa, mille ELi iga liikmesriik ELi eelarvesse maksab, arvutatakse õiglaselt. Mida suurem on riigi majandus, seda rohkem ta maksab – ja vastupidi.
ELi eelarve ei seisne andmises ega saamises – selle eesmärk on aidata ühiselt kaasa sellele, et Euroopa ja maailm oleks meie kõigi jaoks parem koht.
ELi eelarve kulud ja tulud riikide ja aastate kaupa
ELi rahastatud projektid Sloveenias
Rahalised vahendid ELi eelarvest aitavad rahastada programme ja projekte kõigis ELi liikmesriikides sellistes valdkondades nagu teedeehitus, teadustöötajate toetamine ja keskkonnakaitse.
Lisateave selle kohta, kuidas Sloveenia saab kasu ELi rahalistest ja teie riigi või piirkonna taastevahenditest.