Schumani deklaratsiooni esitas 9. mail 1950. aastal Prantsusmaa välisminister Robert Schuman. Ta tegi ettepaneku luua Euroopa Söe- ja Teraseühendus (ESTÜ), mille liikmed koondaksid oma söe- ja terasetootmise.
ESTÜ, mille asutajaliikmed olid Prantsusmaa, Lääne-Saksamaa, Itaalia, Madalmaad, Belgia ja Luksemburg, oli esimene mitmetest riigiülestest Euroopa institutsioonidest, millest lõpuks kujunes välja praegune Euroopa Liit.
Ajalooline taust
1950. aastal olid Euroopa rahvad veel toibumas viis aastat varem lõppenud Teise maailmasõja laastamistööst.
Otsustanud kindlalt vältida sellise kohutava sõja kordumist, jõudsid Euroopa riikide valitsused järeldusele, et söe- ja terasetootmise koondamine muudaks sõja ajalooliste rivaalide Prantsusmaa ja Saksamaa vahel „mitte ainult mõeldamatuks, vaid ka praktilisel tasandil võimatuks”, nagu on sõnastatud deklaratsioonis.
Õigusega arvati, et majandushuvide ühendamine aitaks tõsta elatustaset ning oleks esimene samm ühtsema Euroopa suunas. ESTÜ liikmeks võisid saada ka teised riigid.
Olulised tsitaadid
- „Rahu maailmas ei ole võimalik kaitsta ilma loominguliste pingutusteta, mis oleksid vastavuses ähvardavate ohtudega.”
- „Euroopat ei looda üleöö ega ühe hooga. Euroopa sünnib konkreetsete tegude kaudu, mis kõigepealt loovad reaalse ühtekuuluvuse.”
- „Söe- ja terasetootmise ühendamine... muudab nende regioonide saatust, mis on läbi aegade olnud põhilised relvatootjad ja samas nende relvade kõige sagedasemad ohvrid.”
Terviktekst
Rahu maailmas ei ole võimalik kaitsta ilma loominguliste pingutusteta, mis oleksid vastavuses ähvardavate ohtudega. Panus, mida organiseeritud ja elujõuline Euroopa võib tsivilisatsioonile anda, on hädavajalik rahumeelsete suhete säilitamiseks. Olles juba üle kahekümne aasta olnud ühinenud Euroopa eestvõitleja, on Prantsusmaa alati pidanud oma esmaseks eesmärgiks rahu tagamist. Euroopa ei ühinenud, tuli sõda.
Euroopat ei looda üleöö ega ühe hooga. Euroopa sünnib konkreetsete tegude kaudu, mis kõigepealt loovad reaalse ühtekuuluvuse. Euroopa rahvaste ühinemine eeldab igipõlise Prantsusmaa ja Saksamaa vahelise vastasseisu kadumist. Esimesed sammud peavad tegema eelkõige need kaks riiki.
Seda eesmärki arvestades teeb Prantsusmaa valitsus ettepaneku asuda kohe tegutsema ühes piiratud, kuid otsustava tähtsusega valdkonnas.
Valitus teeb ettepaneku viia Prantsuse-Saksa söe- ja terasetoomine tervikuna ühise ülemameti alluvusse organisatsiooni raames, milles osalemine oleks avatud teistele Euroopa riikidele. Söe- ja terasetootmise ühendamine tagab majandusliku arengu ühiste aluste kohese tekke, mis oleks Euroopa föderatsiooni esimene etapp, ning muudab nende regioonide saatust, mis on läbi aegade olnud põhilised relvatootjad ja samas nende relvade kõige sagedasemad ohvrid.
Tootmise sellise ühendamise puhul oleks ilmselge, et igasugune sõda Prantsusmaa ja Saksamaa vahel ei ole mitte ainult mõeldamatu, vaid ka praktilisel tasandil võimatu. Võimsa tootmisüksuse loomine, mis on avatud kõikidele osaleda soovivatele riikidel ja mis tagab kõikidele ühinenud riikidele võrdsetel tingimustel tööstusliku tootmise alused, loob kindla vundamendi riikide majanduslikuks ühinemiseks.
Toodangut pakutakse kogu maailmale ilma eristuste või eranditeta, eesmärgiga tõsta elatustaset ning edendada rahumeelseid saavutusi. Suurenenud ressurssidega on Euroopal võimalik saavutada üks oma põhiülesannetest – Aafrika mandri areng.
Nii saab lihtsalt ja kiiresti teoks huvide sulandumine, mis on majandusühenduse loomise tingimuseks – see võib viia laiema ja sügavama ühenduse tekkimiseni riikide vahel, mida on pikka aega lahutanud verine vastasseis.
Baastootmise ühendamise ja ülemameti asutamisega, mille otsused on siduvad Prantsusmaa, Saksamaa ja teiste liikmesriikide jaoks, paneb käesolev ettepanek paika rahu säilitamiseks tarviliku Euroopa föderatsiooni esimesed konkreetsed alustalad. Seatud eesmärkide saavutamiseks on Prantsusmaa valitsus valmis alustama läbirääkimisi järgmistel tingimustel.
Ülemameti ülesanne on võimalikult kiiresti tagada tootmise moderniseerimine ja kvaliteedi parandamine; Prantsusmaa, Saksamaa ja teiste liituvate riikide turu varustamine söe ja terasega võrdsetel tingimustel; ühine eksport teistesse riikidesse; nende tööstusharude töötajate elatustaseme võrdsustamine ja parandamine.
Nende eesmärkide saavutamiseks praeguses olukorras, kus liituvate riikide tootmistingimused on väga erinevad, tuleb rakendada teatavaid üleminekumeetmed, näiteks tootmis- ja investeerimiskava rakendamine, kompensatsioonimehhanismi juurutamine hindade võrdsustamiseks ning restruktureerimisfondi loomine, et hõlbustada tootmise ratsionaliseerimist. Söe ja terase liikumine liikmesriikide vahel vabastatakse kohe kõikidest tollimaksudest ning välistatakse transporditariifide erinevus. Järg-järgult luuakse tingimused, mis iseenesest tagavad tootmise ratsionaalsema jaotumise tootlikkuse kõrgeimal tasemel.
Erinevalt rahvusvahelistest kartellidest, mille eesmärk on piirangute abil jagada ja ekspluateerida rahvusturge, et kindlustada suuri kasumeid, tagab loodav organisatsioon turgude ühtesulamise ning tootmise laiendamise.
Eespool määratletud põhiprintsiibid ja –kohustused kinnitatakse riikidevahelise lepinguga, mis esitatakse riikide parlamentidele ratifitseerimiseks. Rakendusmeetmete täpsustamiseks vajalikud läbirääkimised toimuvad ühisel kokkuleppel nimetatud vahemehe kaasabil. Vahemehe ülesanne on jälgida, et sõlmitavad kokkulepped vastaksid üldistele põhimõtetele. Lahendamatu olukorra puhul otsustab vahemees, kuidas edasi tegutseda.
Ühine ülemamet, mis vastutab kogu süsteemi toimimise eest, koosneb sõltumatutest isikutest, kelle määravad valitsused võrdse esindatuse põhimõttel. Esimees valitakse ühisel valitsustevahelisel kokkuleppel. Ülemameti otsused on täitmiseks kohustuslikud Prantsusmaal, Saksamaal ja teistes liikmesriikides. Kehtestatakse meetmed, mis on vajalikud ülemameti otsuste edasi kaebamiseks. Ülemameti juurde akrediteeritatud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni esindaja koostab kaks korda aastas ÜROle avaliku aruande uue organisatsiooni tegevusest, pöörates erilist tähelepanu organisatsiooni eesmärkide saavutamise tagamisele.
Ülemameti asutamine ei mõjuta mingil moel ettevõtete omandisuhteid. Oma tegevuses arvestab ülemamet Ruhri rahvusvahelisele juhtorganile antud volitusi ja Saksamaale määratud kohustusi, seni kuni need kehtivad.