Robert Schuman osales teise maailmasõja ajal Prantsuse vastupanuliikumises, sattus natside meelevalda ja pandi vangi. Enne sõda võttis Schuman poliitilisest elust aktiivselt osa Prantsuse parlamendi liikmena, pärast sõda töötas ta Prantsusmaal mitmel kõrgel ametikohal ja esitas lõpuks Schumani deklaratsiooni Euroopa ühendamiseks ja uute sõdade ärahoidmiseks.
Elu ja tegevus
Schuman sündis Luksemburgis Saksa kodanikuna ning kui Alsace-Lorraine’i piirkond 1919. aastal Prantsusmaale tagastati, võttis ta Prantsuse kodakondsuse. Teise maailmasõja ajal palus Prantsuse pagulasvalitsuse juht Charles de Gaulle, et ta läheks valitsuse teenistusse Londonisse.
Pärast sõda pöördus Schuman tagasi riiklikusse poliitikasse ja töötas mitmel kõrgel ametikohal. Temast sai peamine läbirääkija mitme olulise lepingu ja algatuse jaoks, nagu Euroopa Nõukogu, Marshalli plaan ja NATO. Kõigi nende eesmärk oli tugevdada lääneriikide koostööd ja ühendada Euroopa.
Euroopa visioon
Robert Schuman koostas koos Jean Monnet’ga rahvusvaheliselt tuntud Schumani plaani, mis avaldati 9. mail 1950 – päeval, mida nüüd peetakse Euroopa Liidu sünnipäevaks ja tähistatakse igal aastal Euroopa päevana. Plaani tutvustavas kõnes tegi ta ettepaneku kehtestada ühine kontroll söe ja terase kui sõjatööstuse tähtsaimate toorainete tootmise üle. Ettepanek lähtus põhimõttest, et ilma söe- ja terasetootmist kontrollimata ei saa sõda pidada.
Robert Schuman esitab Pariisis 9. mail 1950 oma deklaratsiooni
Robert Schumani deklaratsioon 9. mail 1950. aastal Pariisis
Olles juba üle kahekümne aasta olnud ühinenud Euroopa eestvõitleja, on Prantsusmaa alati pidanud oma esmaseks eesmärgiks rahu tagamist.
Euroopa ei ühinenud, tuli sõda. Euroopat ei looda üleöö ega ühe hooga. Euroopa sünnib konkreetsete tegude kaudu, mis kõigepealt loovad reaalse ühtekuuluvuse. Prantsusmaa valitus teeb ettepaneku viia Prantsuse-Saksa söe- ja terasetoomine tervikuna ühise ülemameti alluvusse.