Põhisisu juurde
Euroopa Liidu lipp
European Union

Ülevaade

Poliitiline süsteem

Leedu on parlamentaarne vabariik, mille riigipeaks on president. President nimetab ametisse peaministri, kes on valitsusjuht. Parlament on ühekojaline seadusandlik kogu. Riik on jaotatud 60 omavalitsusüksuseks, mille juhid valitakse otse.

Kaubandus ja majandus

Leedu 33 000 euro suurune SKP elaniku kohta on alla ELi keskmise (38 100 eurot). See moodustab 0,4% kogu ELi SKPst.

(Allikas: Eurostat – SKP elaniku kohta ja SKP näitajad 2023. aastal) 

(Allikas: Eurostat – ekspordi ja impordi näitajad 2024. aastal)  

Leedu ELis

Euroopa Parlament 
Euroopa Liidu Nõukogu

Liikmesriikide ministrid kohtuvad regulaarselt Euroopa Liidu Nõukogus, et võtta vastu ELi õigusakte ja kooskõlastada poliitikat. Leedu valitsuse esindajad osalevad nõukogu istungitel oma vastutusalas mitu korda aastas.

Euroopa Liidu Nõukogu eesistuja

Euroopa Liidu Nõukogul ei ole alalist juhti (nagu näiteks president Euroopa Komisjonil ja Euroopa Parlamendil). Nõukogu tööd juhib riik, kes on parajasti ELi nõukogu eesistujariigiks. See vahetub iga kuue kuu järel.   

Kuue kuu jooksul juhivad asjaomase riigi valitsuse ministrid nõukogu istungeid ning aitavad määrata nende päevakorra eri poliitikavaldkondades ning edendada dialoogi teiste ELi institutsioonidega.   

Leedu eesistumisperioodid:  

juuli–detsember 2013 | jaanuar–juuni 2027

Euroopa Komisjon

Leedu poolt määratud Euroopa Komisjoni volinik on Andrius Kubilius, kelle vastutusalaks on kaitse ja kosmos.

Komisjonil on igas ELi liikmesriigis oma esindus. Lisateave komisjoni esinduse kohta Leedus.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee

Leedul on Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitees9 esindajat. Selle nõuandva institutsiooniga, mis esindab tööandjaid, töötajaid ja muid huvirühmi, konsulteeritakse seoses õigusaktide ettepanekutega, et saada paremini aru, kuidas tuleks muuta töö- ja sotsiaalalast olukorda eri riikides.

Euroopa Regioonide Komitee

Leedul on Euroopa Regioonide Komitees9 esindajat. Regioonide Komitee on piirkondlike ja kohalike esindajate kogu ELi tasandil. Selle nõuandva institutsiooniga konsulteeritakse seoses õigusaktide ettepanekutega, et tagada õigusaktides kõigi ELi piirkondade seisukohtade arvestamine.

Alaline esindus Euroopa Liidu juures

Leedu suhtleb ELi institutsioonidega ka oma Brüsselis asuva alalise esinduse kaudu. Selle ELi juures asuva Leedu nn saatkonna peamine ülesanne on tagada riigi huvide ja poliitika võimalikult tõhus järgimine ELis.

Eelarve ja rahastamine

Kuidas saab Leedu ELi eelarvest kasu?

ELi eelarve on vahend, mis aitab tagada, et Euroopa on jätkuvalt demokraatlik, rahumeelne, jõukas ja konkurentsivõimeline ühendus. EL kasutab seda oma prioriteetide ja suurte projektide rahastamiseks, mida enamik üksikuid ELi riike üksi ei suudaks.

ELi liikmesusest saadav kasu ületab märkimisväärselt ELi eelarvesse tehtavate maksete suurust ja näiteid on palju. Kõik liikmesriigid saavad kasu ühtsest turust, ühisest lähenemisviisist rände, terrorismi ja kliimamuutustega seotud ühistele probleemidele ning konkreetset kasu, nagu parem transporditaristu, ajakohastatud ja digitaliseeritud avalikud teenused ning tipptasemel arstiabi.

Summa, mille ELi iga liikmesriik ELi eelarvesse maksab, arvutatakse õiglaselt. Mida suurem on riigi majandus, seda rohkem ta maksab – ja vastupidi.

ELi eelarve ei seisne andmises ega saamises – selle eesmärk on aidata ühiselt kaasa sellele, et Euroopa ja maailm oleks meie kõigi jaoks parem koht.

ELi eelarve kulud ja tulud riikide ja aastate kaupa

 

ELi rahastatud projektid Leedus

Rahalised vahendid ELi eelarvest aitavad rahastada programme ja projekte kõigis ELi liikmesriikides sellistes valdkondades nagu teedeehitus, teadustöötajate toetamine ja keskkonnakaitse.

Lisateave selle kohta, kuidas Leedu saab kasu ELi rahalistest ja teie riigi või piirkonna taastevahenditest.