Ülevaade
Pealinn: Ateena
ELi ametlik(ud) keel(ed): kreeka keel
ELi liikmesriik: alates 1. jaanuarist 1981
Rahaühik: euro. Euroala liige alates 1. jaanuarist 2001
Schengen: Schengeni ala liige alates 1. jaanuarist 2000
Arvandmed: pindala – rahvaarv – SKP elaniku kohta (ostujõu standardi alusel)
Poliitiline süsteem
Kreeka on parlamentaarne vabariik, mille valitsusjuht on peaminister, kellel on kõige rohkem poliitilist võimu, ning mille riigipea on president, kelle ülesanded on peamiselt tseremoniaalsed. Täitevvõimu teostab valitsus.
Kaubandus ja majandus
Kreeka majanduse kõige olulisemad sektorid olid 2020. aastal hulgi- ja jaekaubandus, transport, majutus ja toitlustus (23,8%), avalik haldus, riigikaitse, haridus, tervishoid ja sotsiaalhoolekanne (21,6%) ning kinnisvaraalane tegevus (15,9%).
ELi-sisene kaubandus moodustab Kreeka ekspordist 57% (Itaalia 11% ja Saksamaa 8%), samas kui ELi-väliselt läheb 4% Türgisse ja 4% Ameerika Ühendriikidesse.
57% impordist on pärit ELi liikmesriikidest (Saksamaa 12% ja Itaalia 9%), samas kui väljastpoolt ELi tuleb 8% Hiinast ja 6% Venemaalt.
Kreeka ELis
Euroopa Parlament
Kreekast on Euroopa Parlamenti valitud 21 liiget. Vaadake, kes need parlamendiliikmed on.
Euroopa Parlamendi infobüroo Kreekas
Euroopa Liidu Nõukogu
Liikmesriikide ministrid kohtuvad regulaarselt Euroopa Liidu Nõukogus, et võtta vastu ELi õigusakte ja kooskõlastada poliitikat. Kreeka valitsuse erinevad esindajad osalevad nõukogu istungitel sõltuvalt käsitletavast poliitikavaldkonnast.
Euroopa Liidu Nõukogu eesistuja
Euroopa Liidu Nõukogul ei ole alalist juhti (nagu näiteks president Euroopa Komisjonil ja Euroopa Parlamendil). Nõukogu tööd juhib riik, kes on parajasti ELi nõukogu eesistujariigiks. See vahetub iga kuue kuu järel.
Kuue kuu jooksul juhivad asjaomase riigi valitsuse ministrid nõukogu istungeid ning aitavad määrata nende päevakorra kõigis poliitikavaldkondades ning edendada dialoogi teiste ELi institutsioonidega.
Kreeka eesistumisperioodid:
juuli–detsember 1983 | juuli–detsember 1988 | jaanuar–juuni 1994 | jaanuar–juuni 2003 | jaanuar–juuni 2014
Euroopa Liidu Nõukogu eesistuja
Euroopa Liidu Nõukogu praegune eesistujariik
Euroopa Komisjon
Kreeka poolt määratud Euroopa Komisjoni volinik on Margaritis Schinas, kes on euroopaliku eluviisi edendamise valdkonna asepresident.
Komisjonil on igas ELi liikmesriigis kohalik büroo, mida nimetatakse esinduseks.
Euroopa Komisjoni esindus Kreekas
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee
Kreekal on Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitees12 esindajat. Selle nõuandva institutsiooniga, mis esindab tööandjaid, töötajaid ja muid huvirühmi, konsulteeritakse seoses õigusaktide ettepanekutega, et saada paremini aru, kuidas tuleks muuta töö- ja sotsiaalalast olukorda liikmesriikides.
Euroopa Regioonide Komitee
Kreekal on Euroopa Regioonide Komitees11 esindajat. Euroopa Regioonide Komitee on piirkondlike ja kohalike esindajate kogu ELi tasandil. Selle nõuandva institutsiooniga konsulteeritakse seoses õigusaktide ettepanekutega, et tagada õigusaktides kõigi ELi piirkondade seisukohtade arvestamine.
Alaline esindus Euroopa Liidu juures
Kreeka suhtleb ELi institutsioonidega ka oma Brüsselis asuva alalise esinduse kaudu. Selle ELi juures asuva Kreeka nn saatkonna peamine ülesanne on tagada riigi huvide ja poliitika võimalikult tõhus järgimine ELis.
Eelarve ja rahastamine
Kui palju maksab ja saab Kreeka?
Summa, mille ELi iga liikmesriik ELi eelarvesse maksab, arvutatakse õiglaselt, vastavalt vahendite olemasolule. Mida suurem on riigi majandus, seda rohkem ta maksab – ja vastupidi.
ELi eelarvega ei püüta vahendeid ümber jagada, vaid keskendutakse pigem kõigi eurooplaste vajadustele tervikuna.
Teave ELi eelarve, tulude ja kulude kohta:
ELi rahastatud projektid Kreekas
Rahalised vahendid, mida Kreeka maksab ELi eelarvesse, aitavad rahastada programme ja projekte kõigis ELi liikmesriikides sellistes valdkondades nagu teedeehitus, teadustöötajate toetamine ja keskkonnakaitse.
Lisateave selle kohta, kuidas ELi rahalised vahendid Kreekale kasulikud on.