Ülevaade
Pealinn: Valletta
ELi ametlik(ud) keel(ed): malta ja inglise keel
ELi liikmesriik: alates 1. maist 2004
Rahaühik: euro. Euroala liige alates 1. jaanuarist 2008
Schengen: Schengeni ala liige alates 21. detsembrist 2007
Arvandmed: pindala – rahvaarv – SKP elaniku kohta (ostujõu standardi alusel)
Poliitiline süsteem
Malta on ühekojalise parlamendiga vabariik, mille riigipea on üldjoontes tseremoniaalseid ülesandeid täitev president ja mille valitsuse eesotsas on peaminister. Riik on jagatud 5 piirkonnaks. Igaühel neist on oma piirkondlik komitee, mis toimib kohaliku ja riikliku valitsuse vahendajana.
Kaubandus ja majandus
2020. aastal olid Malta majanduse olulisimad sektorid avalik haldus, riigikaitse, haridus, tervishoid ja sotsiaalhoolekanne (18,3%) ning kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus; haldus- ja tugiteenused (17,3%) ning hulgi- ja jaekaubandus, transport, majutus ja toitlustus (14,0%).
ELi-sisene kaubandus moodustab Malta ekspordist 50% (Saksamaa 17%, Prantsusmaa 9% ja Itaalia 7%), samas kui ELi-väliselt läheb 6% nii Singapuri kui ka Hong Kongi.
57% impordist on pärit ELi liikmesriikidest (Itaalia ja Saksamaa 20% ning Prantsusmaa 7%), väljastpoolt ELi tuleb 8% Hiinast ja Ühendkuningriigist.
Malta ELis
Euroopa Parlament
Maltalt on Euroopa Parlamenti valitud 6 liiget. Vaadake, kes need parlamendiliikmed on.
Euroopa Parlamendi infobüroo Maltal
Euroopa Liidu Nõukogu
Liikmesriikide ministrid kohtuvad regulaarselt Euroopa Liidu Nõukogus, et võtta vastu ELi õigusakte ja kooskõlastada poliitikat. Malta valitsuse esindajad osalevad nõukogu istungitel sõltuvalt käsitletavast poliitikavaldkonnast.
Euroopa Liidu Nõukogu eesistuja
Euroopa Liidu Nõukogul ei ole alalist juhti (nagu näiteks president Euroopa Komisjonil ja Euroopa Parlamendil). Nõukogu tööd juhib riik, kes on parajasti ELi nõukogu eesistujariigiks. See vahetub iga kuue kuu järel.
Kuue kuu jooksul juhivad asjaomase riigi valitsuse ministrid nõukogu istungeid ning aitavad määrata nende päevakorra kõigis poliitikavaldkondades ning edendada dialoogi teiste ELi institutsioonidega.
Malta eesistumise perioodid:
jaanuar–juuni 2017
Euroopa Liidu Nõukogu eesistuja
Euroopa Liidu Nõukogu praegune eesistujariik
Euroopa Komisjon
Malta poolt määratud Euroopa Komisjoni volinik on Helena Dalli, kelle vastutusalaks on võrdõiguslikkus.
Komisjonil on igas ELi liikmesriigis kohalik büroo, mida nimetatakse esinduseks.
Euroopa Komisjoni esindus Maltal
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee
Maltal on Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitees5 esindajat. Selle nõuandva institutsiooniga, mis esindab tööandjaid, töötajaid ja muid huvirühmi, konsulteeritakse seoses õigusaktide ettepanekutega, et saada paremini aru, kuidas tuleks muuta töö- ja sotsiaalalast olukorda liikmesriikides.
Euroopa Regioonide Komitee
Maltal on Regioonide Komitees5 esindajat. Regioonide Komitee on piirkondlike ja kohalike esindajate kogu ELi tasandil. Selle nõuandva institutsiooniga konsulteeritakse seoses õigusaktide ettepanekutega, et tagada õigusaktides kõigi ELi piirkondade seisukohtade arvestamine.
Alaline esindus Euroopa Liidu juures
Malta suhtleb ELi institutsioonidega ka oma Brüsselis asuva alalise esinduse kaudu. Selle ELi juures asuva Malta nn saatkonna peamine ülesanne on tagada riigi huvide ja poliitika võimalikult tõhus järgimine ELis.
Eelarve ja rahastamine
Kui palju maksab ja saab Malta?
Summa, mille ELi iga liikmesriik ELi eelarvesse maksab, arvutatakse õiglaselt, vastavalt vahendite olemasolule. Mida suurem on riigi majandus, seda rohkem ta maksab – ja vastupidi.
ELi eelarvega ei püüta rikkust ümber jagada, vaid keskendutakse pigem kõigi eurooplaste vajadustele tervikuna.
Arvandmed ELi eelarve, tulude ja kulude kohta:
ELi rahastatud projektid Maltal
Rahalised vahendid, mida Malta maksab ELi eelarvesse, aitavad rahastada programme ja projekte kõigis ELi liikmesriikides sellistes valdkondades nagu teedeehitus, teadustöötajate toetamine ja keskkonnakaitse.
Lisateave selle kohta, kuidas ELi rahalised vahendid Maltale kasulikud on.