Ylva Anna Maria Lindh, kellest sai üks mõjukamaid Rootsi tänapäeva poliitikategelasi, astus poliitikasse juba noorelt. 1957. aastal sündinud Lindh õppis Uppsala Ülikoolis õigusteadust ning valiti 1982. aastal parlamenti. 12 aastat hiljem astus ta keskkonnaministrina esimest korda ministriametisse.
Elu ja tegevus
1998. aastal nimetati ta Göran Perssoni valitsuse välisministriks. Ta oli tuntud oma avameelse väljendusviisi poolest ja muutus eriti teravaks inimõiguste küsimuses.
- Moskvas kritiseeris ta teravalt Venemaa tegevust Tšetšeenias.
- Iisraeli ja Palestiina konfliktis toetas ta täielikult kahe riigi lahendust ning arvustas ägedalt Iisraeli tollase peaministri Ariel Sharoni poliitikat palestiinlaste suhtes.
- 2003. aastal oli ta vastu Iraagi invasioonile, kuna ÜRO ei olnud seda heaks kiitnud.
- Kord Washingtonis sõitles ta Ameerika Ühendriike vangide kohtlemise eest Guantánamo Bay vanglas.
Euroopa visioon
2001. aastal, kui Rootsi oli ELi eesistujariik ja Lindh juhatas välisministrite kohtumisi, aitas ta oluliselt süvendada Rootsi osalemist Euroopa Liidu asjades. Kui 2001. aastal ähvardas endises Jugoslaavia Makedoonia Vabariigis (praeguses Põhja-Makedoonias) puhkeda konflikt, oli Anna Lindhil Euroopa eriesindajana suur osa selles, et ELi laialivalguv välispoliitika koondus ühise eesmärgi taha, aidates ära hoida konflikti edasise süvenemise.