Ülevaade
Pealinn: Tallinn
ELi ametlik(ud) keel(ed): eesti keel
ELi liikmesriik: alates 1. maist 2004
Rahaühik: euro (€)
Euroala: liige alates 1. jaanuarist 2011
Schengen: liige alates 21. detsembrist 2007
Arvandmed:
- Pindala: 45 336 km2
- Rahvaarv: 1 369 995
(Allikas: Eurostat – pindala ja rahvaarvu näitajad 2025. aastal)
Poliitiline süsteem
Eesti on parlamentaarne vabariik. Selle valitsuse eesotsas on peaminister, kelle määrab ametisse president ja kiidab heaks Riigikogu. Peaminister vastutab valitsusele antud täitevvõimu teostamise eest. Riigipea on president, kelle valib Riigikogu või valimiskogu viieks aastaks. Riigikogus on 101 liiget, kes valitakse neljaks aastaks. Riik on jaotatud 15 maakonnaks ja 79 omavalitsuseks.
Kaubandus ja majandus
Eesti 30 500 euro suurune SKP elaniku kohta on alla ELi keskmise (38 100 eurot). See moodustab 0,2% kogu ELi SKPst.
(Allikas: Eurostat – SKP elaniku kohta ja SKP näitajad 2023. aastal)
(Allikas: Eurostat – ekspordi ja impordi näitajad 2024. aastal)
Euroopa Parlament
Euroopa Parlamendis on Eestist 7 esindajat. Tutvuge nende Euroopa Parlamendi liikmetega ja jälgige Euroopa Parlamendi büroo tegevust Eestis.
Euroopa Liidu Nõukogu
Liikmesriikide ministrid kohtuvad regulaarselt Euroopa Liidu Nõukogus, et võtta vastu ELi õigusakte ja kooskõlastada poliitikat. Eesti valitsuse esindajad osalevad nõukogu istungitel oma vastutusalas mitu korda aastas.
Euroopa Liidu Nõukogu eesistuja
Euroopa Liidu Nõukogul ei ole alalist juhti (nagu näiteks president Euroopa Komisjonil ja Euroopa Parlamendil). Nõukogu tööd juhib riik, kes on parajasti ELi nõukogu eesistujariigiks. See vahetub iga kuue kuu järel.
Kuue kuu jooksul juhivad asjaomase riigi valitsuse ministrid nõukogu istungeid ning aitavad määrata nende päevakorra eri poliitikavaldkondades ning edendada dialoogi teiste ELi institutsioonidega.
Eesti eesistumise perioodid:
juuli–detsember 2017
Euroopa Komisjon
Eesti poolt määratud Euroopa Komisjoni volinik on Kaja Kallas, kes on liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja komisjoni asepresident.
Komisjonil on igas ELi liikmesriigis kohalik büroo, mida nimetatakse esinduseks. Lisateave komisjoni esinduse kohta Eestis.
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee
Eestil on Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitees 7 esindajat. Selle nõuandva institutsiooniga, mis esindab tööandjaid, töötajaid ja muid huvirühmi, konsulteeritakse seoses õigusaktide ettepanekutega, et saada paremini aru, kuidas tuleks muuta töö- ja sotsiaalalast olukorda eri riikides.
Euroopa Regioonide Komitee
Eestil on Euroopa Regioonide Komitees7 esindajat. Regioonide Komitee on piirkondlike ja kohalike esindajate kogu ELi tasandil. Selle nõuandva institutsiooniga konsulteeritakse seoses õigusaktide ettepanekutega, et tagada õigusaktides kõigi ELi piirkondade seisukohtade arvestamine.
Alaline esindus Euroopa Liidu juures
Eesti suhtleb ELi institutsioonidega ka oma Brüsselis asuva alalise esinduse kaudu. Selle ELi juures asuva Eesti nn saatkonna peamine ülesanne on tagada riigi huvide ja poliitika võimalikult tõhus järgimine ELis.
Eelarve ja rahastamine
Kuidas saab Eesti ELi eelarvest kasu?
ELi eelarve on vahend, mis aitab tagada, et Euroopa on jätkuvalt demokraatlik, rahumeelne, jõukas ja konkurentsivõimeline ühendus. EL kasutab seda oma prioriteetide ja suurte projektide rahastamiseks, mida enamik üksikuid ELi riike üksi ei suudaks.
ELi liikmesusest saadav kasu ületab märkimisväärselt ELi eelarvesse tehtavate maksete suurust ja näiteid on palju. Kõik liikmesriigid saavad kasu ühtsest turust, ühisest lähenemisviisist rände, terrorismi ja kliimamuutustega seotud ühistele probleemidele ning konkreetset kasu, nagu parem transporditaristu, ajakohastatud ja digitaliseeritud avalikud teenused ning tipptasemel arstiabi.
Summa, mille ELi iga liikmesriik ELi eelarvesse maksab, arvutatakse õiglaselt. Mida suurem on riigi majandus, seda rohkem ta maksab – ja vastupidi.
ELi eelarve ei seisne andmises ega saamises – selle eesmärk on aidata ühiselt kaasa sellele, et Euroopa ja maailm oleks meie kõigi jaoks parem koht.
ELi eelarve kulud ja tulud riikide ja aastate kaupa
ELi rahastatud projektid Eestis
Rahalised vahendid ELi eelarvest aitavad rahastada programme ja projekte kõigis ELi liikmesriikides sellistes valdkondades nagu teedeehitus, teadustöötajate toetamine ja keskkonnakaitse.
Lisateave selle kohta, kuidas Eesti saab kasu ELi rahalistest ja teie riigi või piirkonna taastevahenditest.