Ülevaade
Pealinn: Brüssel
ELi ametlik(ud) keel(ed): hollandi, prantsuse, saksa
ELi liikmesriik: alates 1. jaanuarist 1958
Rahaühik: euro (€). Euroala liige alates 1. jaanuarist 1999
Schengen: liige alates 26. märtsist 1995
Arvandmed:
- Pindala: 30 667 km2
- Rahvaarv: 11 754 004 (2023)
Poliitiline süsteem
Belgia on föderaalne konstitutsiooniline monarhia, milles riigipeaks on kuningas ning mitmeparteisüsteemil põhinevat valitsust juhib peaminister. Poliitiline otsustuspädevus on jagatud kolme valitsustasandi vahel, milleks on: föderaalvalitsus, kolm keelekogukonda (hollandi, prantsuse ja saksa) ja kolm piirkonda (Flandria, pealinna Brüsseli piirkond ja Valloonia). Juriidiliselt on need kõik võrdsed, kuid nende õigused ja kohustused on seotud eri valdkondadega. Brüssel on koos Luxembourgi ja Strasbourgiga üks kolmest Euroopa Liidu institutsioonide ametlikust asukohast.
Kaubandus ja majandus
Belgia on Euroopa Liidus kuuendal kohal: SKP elaniku kohta on 42 400 eurot, mis on tublisti üle ELi keskmise (35 500 eurot). See moodustab 3,4% kogu ELi SKPst.
(allikas: Eurostat – SKP elaniku kohta ja SKP näitajad)
(allikas: Eurostat – ekspordi ja impordi näitajad)
Euroopa Parlamendis on Belgiast 21 esindajat. Tutvuge nende Euroopa Parlamendi liikmetega ja jälgige Euroopa Parlamendi büroo tegevust Belgias.
Liikmesriikide ministrid kohtuvad regulaarselt Euroopa Liidu Nõukogus, et võtta vastu ELi õigusakte ja kooskõlastada poliitikat. Belgia valitsuse esindajad osalevad nõukogu istungitel oma vastutusalas mitu korda aastas.
Euroopa Liidu Nõukogul ei ole alalist juhti (nagu näiteks president Euroopa Komisjonil ja Euroopa Parlamendil). Nõukogu tööd juhib riik, kes on parajasti ELi nõukogu eesistujariigiks. See vahetub iga kuue kuu järel.
Kuue kuu jooksul juhivad asjaomase riigi valitsuse ministrid nõukogu istungeid ning aitavad määrata nende päevakorra eri poliitikavaldkondades ning edendada dialoogi teiste ELi institutsioonidega.
Belgia eesistumise perioodid:
jaanuar–juuni 1958 | jaanuar–juuni 1961 | jaanuar–juuni 1964 | jaanuar–juuni 1967 | jaanuar–juuni 1970 | jaanuar–juuni 1973 | juuli–detsember 1977 | jaanuar–juuni 1982 | jaanuar–juuni 1987 | juuli–detsember 1993 | juuli–detsember 2001 | juuli–detsember 2010 | jaanuar – juuni 2024
Belgia poolt määratud Euroopa Komisjoni volinik on Didier Reynders, kelle vastutusalaks on õigusküsimused.
Komisjonil on igas ELi liikmesriigis kohalik büroo, mida nimetatakse esinduseks. Lisateave komisjoni esinduse kohta Belgias.
Belgial on Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitees12 esindajat. Selle nõuandva institutsiooniga, mis esindab tööandjaid, töötajaid ja muid huvirühmi, konsulteeritakse seoses õigusaktide ettepanekutega, et saada paremini aru, kuidas tuleks muuta töö- ja sotsiaalalast olukorda eri riikides.
Belgial on Regioonide Komitees12 esindajat. Regioonide Komitee on piirkondlike ja kohalike esindajate kogu ELi tasandil. Selle nõuandva institutsiooniga konsulteeritakse seoses õigusaktide ettepanekutega, et tagada õigusaktides kõigi ELi piirkondade seisukohtade arvestamine.
Belgia suhtleb ELi institutsioonidega ka oma Brüsselis asuva alalise esinduse kaudu. Selle ELi juures asuva Belgia nn saatkonna peamine ülesanne on tagada riigi huvide ja poliitika võimalikult tõhus järgimine ELis.
Eelarve ja rahastamine
Kui palju Belgia ELile maksab ja sealt saab?
ELi eelarve on vahend, mis aitab tagada, et Euroopa on jätkuvalt demokraatlik, rahumeelne, jõukas ja konkurentsivõimeline ühendus. EL kasutab seda oma prioriteetide ja suurte projektide rahastamiseks, mida enamik üksikuid ELi riike üksi ei suudaks.
ELi liikmesusest saadav kasu ületab märkimisväärselt ELi eelarvesse tehtavate maksete suurust ja näiteid on palju. Kõik liikmesriigid saavad kasu ühtsest turust, ühisest lähenemisviisist rände, terrorismi ja kliimamuutustega seotud ühistele probleemidele ning konkreetset kasu, nagu parem transporditaristu, ajakohastatud ja digitaliseeritud avalikud teenused ning tipptasemel arstiabi.
Summa, mille ELi iga liikmesriik ELi eelarvesse maksab, arvutatakse õiglaselt. Mida suurem on riigi majandus, seda rohkem ta maksab – ja vastupidi.
ELi eelarve ei seisne andmises ega saamises – selle eesmärk on aidata ühiselt kaasa sellele, et Euroopa ja maailm oleks meie kõigi jaoks parem koht.
ELi eelarve kulud ja tulud riikide ja aastate kaupa
ELi rahastatud projektid Belgias
Rahalised vahendid ELi eelarvest aitavad rahastada programme ja projekte kõigis ELi liikmesriikides sellistes valdkondades nagu teedeehitus, teadustöötajate toetamine ja keskkonnakaitse.
Lisateave selle kohta, kuidas Belgia saab kasu ELi rahalistest ja teie riigi või piirkonna taastevahenditest.