Ülevaade
Pealinn: Pariis
ELi ametlik(ud) keel(ed): prantsuse
ELi liikmesriik: alates 1. jaanuarist 1958
Rahaühik: euro (€). Euroala liige alates 1. jaanuarist 1999
Schengen: liige alates 26. märtsist 1995
Arvandmed:
- Pindala: 638 475 km2
- Rahvaarv: 68 070 697 (2023)
Poliitiline süsteem
Prantsusmaa on poolpresidentaalne vabariik, mille valitsusjuht on peaminister, kelle nimetab ametisse president, kes ise valitakse riigipeaks otsevalimistel. Prantsusmaa territoorium koosneb 18 halduspiirkonnast: 13 suurlinnapiirkonda (st Prantsusmaa mandriosa) ja 5 ülemeredepartemangu. Kõik 5 ülemeredepartemangu ning Saint-Martin (Kariibi meres asuv Prantsusmaa territoorium) kuuluvad ELi koosseisu (neid kutsutakse „äärepoolseimateks piirkondadeks“). Strasbourg on üks kolmest Euroopa institutsioonide asukohast. Teised kaks on Brüssel ja Luxembourg.
Kaubandus ja majandus
Prantsusmaa on Euroopa Liidus üheteistkümnendal kohal: SKP elaniku kohta on 35 500 eurot, mis on võrdne ELi keskmisega. See moodustab 17,2% kogu ELi SKPst.
(Allikas: Eurostat – SKP elaniku kohta ja SKP näitajad)
(Allikas: Eurostat – ekspordi ja impordi näitajad)
Euroopa Parlamendis on Prantsusmaalt 79 esindajat. Tutvuge nende Euroopa Parlamendi liikmetega ja jälgige Euroopa Parlamendi büroo tegevust Prantsusmaal.
Liikmesriikide ministrid kohtuvad regulaarselt Euroopa Liidu Nõukogus, et võtta vastu ELi õigusakte ja kooskõlastada poliitikat. Prantsusmaa valitsuse esindajad osalevad nõukogu istungitel oma vastutusalas mitu korda aastas.
Euroopa Liidu Nõukogul ei ole alalist juhti (nagu näiteks president Euroopa Komisjonil ja Euroopa Parlamendil). Nõukogu tööd juhib riik, kes on parajasti ELi nõukogu eesistujariigiks. See vahetub iga kuue kuu järel.
Kuue kuu jooksul juhivad asjaomase riigi valitsuse ministrid nõukogu istungeid ning aitavad määrata nende päevakorra eri poliitikavaldkondades ning edendada dialoogi teiste ELi institutsioonidega.
Prantsusmaa eesistumise perioodid:
jaanuar–juuni 1959 | jaanuar–juuni 1962 | jaanuar–juuni 1965 | jaanuar–juuni 1968 | jaanuar–juuni 1971 | juuli–detsember 1974 | jaanuar–juuni 1979 | jaanuar–juuni 1984 | juuli–detsember 1989 | jaanuar–juuni 1995 | juuli–detsember 2000 | jaanuar–juuni 2008 | jaanuar–juuni 2022
Prantsusmaa poolt määratud Euroopa Komisjoni volinik on Thierry Breton, kelle vastutusalaks on siseturg.
Komisjonil on igas ELi liikmesriigis kohalik büroo, mida nimetatakse esinduseks. Lisateave komisjoni esinduse kohta Prantsusmaal.
Prantsusmaal on Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitees24 esindajat. Selle nõuandva institutsiooniga, mis esindab tööandjaid, töötajaid ja muid huvirühmi, konsulteeritakse seoses õigusaktide ettepanekutega, et saada paremini aru, kuidas tuleks muuta töö- ja sotsiaalalast olukorda eri riikides.
Prantsusmaal on Euroopa Regioonide Komitees24 esindajat. Regioonide Komitee on piirkondlike ja kohalike esindajate kogu ELi tasandil. Selle nõuandva institutsiooniga konsulteeritakse seoses õigusaktide ettepanekutega, et tagada õigusaktides kõigi ELi piirkondade seisukohtade arvestamine.
Prantsusmaa suhtleb ELi institutsioonidega ka oma Brüsselis asuva alalise esinduse kaudu. Selle ELi juures asuva Prantsusmaa nn saatkonna peamine ülesanne on tagada riigi huvide ja poliitika võimalikult tõhus järgimine ELis.
Eelarve ja rahastamine
Kui palju Prantsusmaa ELile maksab ja sealt saab?
ELi eelarve on vahend, mis aitab tagada, et Euroopa on jätkuvalt demokraatlik, rahumeelne, jõukas ja konkurentsivõimeline ühendus. EL kasutab seda oma prioriteetide ja suurte projektide rahastamiseks, mida enamik üksikuid ELi riike üksi ei suudaks.
ELi liikmesusest saadav kasu ületab märkimisväärselt ELi eelarvesse tehtavate maksete suurust ja näiteid on palju. Kõik liikmesriigid saavad kasu ühtsest turust, ühisest lähenemisviisist rände, terrorismi ja kliimamuutustega seotud ühistele probleemidele ning konkreetset kasu, nagu parem transporditaristu, ajakohastatud ja digitaliseeritud avalikud teenused ning tipptasemel arstiabi.
Summa, mille ELi iga liikmesriik ELi eelarvesse maksab, arvutatakse õiglaselt. Mida suurem on riigi majandus, seda rohkem ta maksab – ja vastupidi.
ELi eelarve ei seisne andmises ega saamises – selle eesmärk on aidata ühiselt kaasa sellele, et Euroopa ja maailm oleks meie kõigi jaoks parem koht.
ELi eelarve kulud ja tulud riikide ja aastate kaupa
ELi rahastatud projektid Prantsusmaal
Rahalised vahendid ELi eelarvest aitavad rahastada programme ja projekte kõigis ELi liikmesriikides sellistes valdkondades nagu teedeehitus, teadustöötajate toetamine ja keskkonnakaitse.
Lisateave selle kohta, kuidas Prantsusmaa saab kasu ELi rahalistest ja teie riigi või piirkonna taastevahenditest.