Põhisisu juurde

Euro ajalugu ja eesmärk

Miks ühisraha?

Plaan luua majandus- ja rahaliit oli Euroopa Liidus vahelduva eduga arutlusel 1960. aastate lõpust alates. Majandus- ja rahaliit tähendab majandus- ja eelarvepoliitika koordineerimist, ühtset rahanduspoliitikat ja ühisraha euro kasutuselevõttu. Ühisrahal on palju eeliseid: see teeb piiriülese kaubanduse ettevõtjate jaoks lihtsamaks, mõjub hästi majandusele ja annab tarbijatele rohkem valiku- ja ostuvõimalusi.

Ometi tuli sel teel ette mitmesuguseid poliitilisi ja majanduslikke takistusi: kord ebapiisav poliitiline huvi, siis jälle majanduslikud erimeelsused või rahvusvaheliste turgude ebastabiilsus. Kõik need tuli ületada, et majandus- ja rahaliit teoks teha.

Euro teekond

Sõjajärgsel perioodil välja kujunenud rahvusvaheline valuutastabiilsus ei jäänud püsima. Rahvusvaheliste valuutaturgude kõikumised ohustasid ühise põllumajanduspoliitika ühist hinnasüsteemi, mis oli tollase Euroopa Majandusühenduse peamine tugisammas. Hilisemaid katseid vahetuskursse stabiilsena hoida varjutasid nafta- ja muud kriisid, kuni 1979. aastal loodi Euroopa Rahasüsteem.

See põhines vahetuskursside süsteemil, mida kasutati osalevate vääringute hoidmiseks kitsas kõikumisvahemikus. Rahanduspoliitika selline kooskõlastamine ELi riikide vahel oli täiesti pretsedenditu, kuid toimis edukalt üle kümne aasta. Järgmise sammuna koostasid ELi riikide keskpankade juhid Euroopa Komisjoni presidendi Jacques Delorsi ametiajal nn Delorsi aruande, milles uuriti võimalusi majandus- ja rahaliidu loomiseks.

Maastrichti lepingust euro ja euroalani: 1991–2002

Delorsi aruandes esitati ettepanek luua majandus- ja rahaliit ning euroala kolmes ettevalmistavas etapis aastatel 1990–1999. ELi riigipead ja valitsusjuhid kiitsid Delorsi aruandes esitatud soovitused heaks.

Uus Euroopa Liidu leping, mis sisaldas rahaliidu rakendamiseks vajalikke sätteid, lepiti kokku Euroopa Ülemkogu kohtumisel Madalmaade linnas Maastrichtis 1991. aasta detsembris.

Pärast kümneaastast ettevalmistusaega võeti euro kasutusele 1. jaanuaril 1999. Esimesed kolm aastat toimis see nähtamatu rahana, mida kasutati ainult raamatupidamises ja elektrooniliste maksete tegemisel. Mündid ja paberraha tulid käibele 1. jaanuaril 2002, kui 12 ELi riigis toimus ajaloo suurim üleminek uuele sularahale.