Belgia on föderaalne konstitutsiooniline monarhia, milles riigipeaks on kuningas ning mitmeparteisüsteemil põhinevat valitsust juhib peaminister. Poliitiline otsustuspädevus ei kuulu täielikult keskvõimule, vaid on jagatud kolme valitsustasandi vahel, milleks on: föderaalvalitsus, kolm keelekogukonda (hollandi, prantsuse ja saksa) ja kolm piirkonda (Flandria, pealinna Brüsseli piirkond ja Valloonia). Juriidiliselt on need kõik võrdsed, kuid nende õigused ja kohustused on seotud eri valdkondadega. Brüssel on koos Luxembourgi ja Strasbourgiga üks kolmest Euroopa Liidu institutsioonide ametlikust asukohast.

Asukoht Euroopa Liidu kaardil

2020. aastal olid Belgia majanduse olulisimad sektorid avalik haldus, riigikaitse, haridus, tervishoid ja sotsiaalhoolekanne (22,0%), hulgi- ja jaekaubandus, transport, majutus ja toitlustus (17,7%) ning tööstus (16,4%).

ELi-sisene kaubandus moodustab Belgia ekspordist 65% (Saksamaa 17%, Prantsusmaa 14% ja Madalmaad 12%), ELi-välisest ekspordist läheb 8% Ühendkuningriiki ning 7% Ameerika Ühendriikidesse.

62% impordist on pärit ELi liikmesriikidest (Madalmaad 17%, Saksamaa 14% ja Prantsusmaa 10%), väljastpoolt ELi tuleb 7% Ameerika Ühendriikidest ja 5% Hiinast.

Euroopa Parlament

Belgiast on Euroopa Parlamenti valitud 21 liiget. Vaadake, kes need parlamendiliikmed on.

Euroopa Parlamendi infobüroo Belgias

Euroopa Liidu Nõukogu

Liikmesriikide ministrid kohtuvad regulaarselt Euroopa Liidu Nõukogus, et võtta vastu ELi õigusakte ja kooskõlastada poliitikat. Belgia valitsuse esindajad osalevad nõukogu istungitel sõltuvalt käsitletavast poliitikavaldkonnast.

Euroopa Liidu Nõukogu eesistuja

Euroopa Liidu Nõukogul ei ole alalist juhti (nagu näiteks president Euroopa Komisjonil ja Euroopa Parlamendil). Nõukogu tööd juhib riik, kes on parajasti ELi nõukogu eesistujariigiks. See vahetub iga kuue kuu järel.

Kuue kuu jooksul juhivad asjaomase riigi valitsuse ministrid nõukogu istungeid ning aitavad määrata nende päevakorra kõigis poliitikavaldkondades ning edendada dialoogi teiste ELi institutsioonidega.

Belgia eesistumise perioodid:

jaanuar–juuni 1958 | jaanuar–juuni 1961 | jaanuar–juuni 1964 | jaanuar–juuni 1967 | jaanuar–juuni 1970 | jaanuar–juuni 1973 | juuli–detsember 1977 | jaanuar–juuni 1982 | jaanuar–juuni 1987 | juuli–detsember 1993 | juuli–detsember 2001 | juuli–detsember 2010

Euroopa Liidu Nõukogu eesistuja

Euroopa Liidu Nõukogu praegune eesistujariik

Euroopa Komisjon

Belgia poolt määratud Euroopa Komisjoni volinik on Didier Reynders, kelle vastutusalaks on õigusküsimused.

Komisjonil on igas ELi liikmesriigis kohalik büroo, mida nimetatakse esinduseks.

Euroopa Komisjoni esindus Belgias

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee

Belgial on Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitees12 esindajat. Selle nõuandva institutsiooniga, mis esindab tööandjaid, töötajaid ja muid huvirühmi, konsulteeritakse seoses õigusaktide ettepanekutega, et saada paremini aru, kuidas tuleks muuta töö- ja sotsiaalalast olukorda liikmesriikides.

Euroopa Regioonide Komitee

Belgial on Regioonide Komitees12 esindajat. Regioonide Komitee on piirkondlike ja kohalike esindajate kogu ELi tasandil. Selle nõuandva institutsiooniga konsulteeritakse seoses õigusaktide ettepanekutega, et tagada õigusaktides kõigi ELi piirkondade seisukohtade arvestamine.

Alaline esindus Euroopa Liidu juures

Belgia suhtleb ELi institutsioonidega ka oma Brüsselis asuva alalise esinduse kaudu. Selle ELi juures asuva Belgia nn saatkonna peamine ülesanne on tagada riigi huvide ja poliitika võimalikult tõhus järgimine ELis.

Kui palju maksab ja saab Belgia?

Summa, mille ELi iga liikmesriik ELi eelarvesse maksab, arvutatakse õiglaselt, vastavalt vahendite olemasolule. Mida suurem on riigi majandus, seda rohkem ta maksab – ja vastupidi.
ELi eelarvega ei püüta rikkust ümber jagada, vaid keskendutakse pigem kõigi eurooplaste vajadustele tervikuna.

Arvandmed ELi eelarve, tulude ja kulude kohta:

• ELi eelarve
• ELi kulud ja tulud aastate ja riikide kaupa

ELi rahastatud projektid Belgias

Rahalised vahendid, mida Belgia maksab ELi eelarvesse, aitavad rahastada programme ja projekte kõigis ELi liikmesriikides sellistes valdkondades nagu teedeehitus, teadustöötajate toetamine ja keskkonnakaitse.

Lisateave selle kohta, kuidas ELi rahalised vahendid Belgiale kasulikud on.