Ülevaade
Pealinn: Berliin
ELi ametlik(ud) keel(ed): saksa
ELi liikmesriik: alates 1. jaanuarist 1958
Rahaühik: euro (€)
Euroala: liige alates 1. jaanuarist 1999
Schengen: liige alates 26. märtsist 1995
Arvandmed:
- Pindala: 357 569 km2
- Rahvaarv: 83 577 140
(Allikas: Eurostat – pindala ja rahvaarvu näitajad 2025. aastal)
Poliitiline süsteem
Saksamaa on föderaalne parlamentaarne vabariik, kus valitsusjuhiks on kantsler ja riigipeaks president, kellel on peamiselt esindusfunktsioon.
Riik koosneb 16 liidumaast (Länder). Kõigil neil on oma põhiseadus ning need on sisemise korralduse osas suurel määral sõltumatud. Kolm neist on linn-liidumaad: Bremen, Berliin ja Hamburg.
Kaubandus ja majandus
Saksamaa on Euroopa Liidus seitsmendal kohal: SKP elaniku kohta on 44 200 eurot, mis on tublisti üle ELi keskmise (38 100 eurot). See moodustab 24,4% kogu ELi SKPst.
(Allikas: Eurostat – SKP elaniku kohta ja SKP näitajad 2023. aastal)
(Allikas: Eurostat – ekspordi ja impordi näitajad 2024. aastal)
Euroopa Parlament
Euroopa Parlamendis on Saksamaalt 96 esindajat. Tutvuge nende Euroopa Parlamendi liikmetega ja jälgige Euroopa Parlamendi büroo tegevust Saksamaal.
Euroopa Liidu Nõukogu
Liikmesriikide ministrid kohtuvad regulaarselt Euroopa Liidu Nõukogus, et võtta vastu ELi õigusakte ja kooskõlastada poliitikat. Saksamaa valitsuse esindajad osalevad nõukogu istungitel oma vastutusalas mitu korda aastas.
Euroopa Liidu Nõukogu eesistuja
Euroopa Liidu Nõukogul ei ole alalist juhti (nagu näiteks president Euroopa Komisjonil ja Euroopa Parlamendil). Nõukogu tööd juhib riik, kes on parajasti ELi nõukogu eesistujariigiks. See vahetub iga kuue kuu järel.
Kuue kuu jooksul juhivad asjaomase riigi valitsuse ministrid nõukogu istungeid ning aitavad määrata nende päevakorra eri poliitikavaldkondades ning edendada dialoogi teiste ELi institutsioonidega.
Saksamaa eesistumise perioodid:
juuli–detsember 1958 | juuli–detsember 1961 | juuli–detsember 1964 | juuli–detsember 1967 | juuli–detsember 1970 | jaanuar–juuni 1974 | juuli–detsember 1978 | jaanuar–juuni 1983 | jaanuar–juuni 1988 | juuli–detsember 1994 | jaanuar–juuni 2007 | juuli–detsember 2020
Euroopa Komisjon
Euroopa Komisjoni president on Saksamaa esindaja Ursula von der Leyen.
Komisjonil on igas ELi liikmesriigis kohalik büroo, mida nimetatakse esinduseks. Lisateave komisjoni esinduse kohta Saksamaal.
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee
Saksamaal on Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitees24 esindajat. Selle nõuandva institutsiooniga, mis esindab tööandjaid, töötajaid ja muid huvirühmi, konsulteeritakse seoses õigusaktide ettepanekutega, et saada paremini aru, kuidas tuleks muuta töö- ja sotsiaalalast olukorda eri riikides.
Euroopa Regioonide Komitee
Saksamaal on Euroopa Regioonide Komitees24 esindajat. Regioonide Komitee on piirkondlike ja kohalike esindajate kogu ELi tasandil. Selle nõuandva institutsiooniga konsulteeritakse seoses õigusaktide ettepanekutega, et tagada õigusaktides kõigi ELi piirkondade seisukohtade arvestamine.
Alaline esindus Euroopa Liidu juures
Saksamaa suhtleb ELi institutsioonidega ka oma Brüsselis asuva alalise esinduse kaudu. Selle ELi juures asuva Saksamaa nn saatkonna peamine ülesanne on tagada riigi huvide ja poliitika võimalikult tõhus järgimine ELis.
Eelarve ja rahastamine
Kuidas saab Saksamaa ELi eelarvest kasu?
ELi eelarve on vahend, mis aitab tagada, et Euroopa on jätkuvalt demokraatlik, rahumeelne, jõukas ja konkurentsivõimeline ühendus. EL kasutab seda oma prioriteetide ja suurte projektide rahastamiseks, mida enamik üksikuid ELi riike üksi ei suudaks.
ELi liikmesusest saadav kasu ületab märkimisväärselt ELi eelarvesse tehtavate maksete suurust ja näiteid on palju. Kõik liikmesriigid saavad kasu ühtsest turust, ühisest lähenemisviisist rände, terrorismi ja kliimamuutustega seotud ühistele probleemidele ning konkreetset kasu, nagu parem transporditaristu, ajakohastatud ja digitaliseeritud avalikud teenused ning tipptasemel arstiabi.
Summa, mille ELi iga liikmesriik ELi eelarvesse maksab, arvutatakse õiglaselt. Mida suurem on riigi majandus, seda rohkem ta maksab – ja vastupidi.
ELi eelarve ei seisne andmises ega saamises – selle eesmärk on aidata ühiselt kaasa sellele, et Euroopa ja maailm oleks meie kõigi jaoks parem koht.
ELi eelarve kulud ja tulud riikide ja aastate kaupa
ELi rahastatud projektid Saksamaal
Rahalised vahendid ELi eelarvest aitavad rahastada programme ja projekte kõigis ELi liikmesriikides sellistes valdkondades nagu teedeehitus, teadustöötajate toetamine ja keskkonnakaitse.
Lisateave selle kohta, kuidas Saksamaa saab kasu ELi rahalistest ja teie riigi või piirkonna taastevahenditest.