Ülevaade
Pealinn: Luxembourg
ELi ametlik(ud) keel(ed): prantsuse, saksa
ELi liikmesriik: alates 1. jaanuarist 1958
Rahaühik: euro (€). Euroala liige alates 1. jaanuarist 1999
Schengen: liige alates 26. märtsist 1995
Arvandmed:
- Pindala: 2 595 km2
- Rahvaarv: 660 809 (2023)
Poliitiline süsteem
Luksemburgi Suurhertsogiriik on parlamentaarne konstitutsiooniline monarhia (Suurhertsogiriik). Selle valitsusjuht on peaminister. Riigipea on suurhertsog, kellel on ainult formaalsed õigused. Täidesaatvat võimu teostab valitsus. Üldvalimised toimuvad iga 5 aasta järel. Saadikutekotta, mis on ühekojaline seadusandlik kogu, valitakse 60 liiget.
Riik on jaotatud neljaks valimispiirkonnaks, 12 kantoniks ja 105 omavalitsusüksuseks. 12 omavalitsusüksusel on linna staatus, suurim neist on Luxembourgi linn. Luxembourg koos Brüsseli ja Strasbourgiga on üks kolmest Euroopa Liidu institutsioonide ametlikust asukohast. Luksemburgis on kolm riigikeelt: prantsuse, saksa ja letseburgi keel. Neist esimesed kaks on ELi ametlikud keeled.
Kaubandus ja majandus
Luksemburgi SKP elaniku kohta on Euroopa Liidus suurim: 90 900 eurot, mis on tublisti üle ELi keskmise (35 500 eurot). See moodustab 0,5% kogu ELi SKPst.
(Allikas: Eurostat – SKP elaniku kohta ja SKP näitajad)
(Allikas: Eurostat – ekspordi ja impordi näitajad)
Euroopa Parlamendis on Luksemburgist 6 esindajat. Tutvuge nende Euroopa Parlamendi liikmetega ja jälgige Euroopa Parlamendi büroo tegevust Luksemburgis.
Liikmesriikide ministrid kohtuvad regulaarselt Euroopa Liidu Nõukogus, et võtta vastu ELi õigusakte ja kooskõlastada poliitikat. Luksemburgi valitsuse esindajad osalevad nõukogu istungitel oma vastutusalas mitu korda aastas.
Euroopa Liidu Nõukogul ei ole alalist juhti (nagu näiteks president Euroopa Komisjonil ja Euroopa Parlamendil). Nõukogu tööd juhib riik, kes on parajasti ELi nõukogu eesistujariigiks. See vahetub iga kuue kuu järel.
Kuue kuu jooksul juhivad asjaomase riigi valitsuse ministrid nõukogu istungeid ning aitavad määrata nende päevakorra eri poliitikavaldkondades ning edendada dialoogi teiste ELi institutsioonidega.
Luksemburgi eesistumiseperioodid:
jaanuar–juuni 1960 | jaanuar–juuni 1963 | jaanuar–juuni 1966 | jaanuar–juuni 1969 | jaanuar–juuni 1972 | jaanuar–juuni 1976 | juuli–detsember 1980 | juuli–detsember 1985 | jaanuar–juuni 1991 | juuli–detsember 1997 | jaanuar–juuni 2005 | juuli–detsember 2015 | jaanuar–juuni 2029
Luksemburgi poolt määratud Euroopa Komisjoni volinik on Nicolas Schmit, kelle vastutusalaks on tööhõive ja sotsiaalõigused.
Komisjonil on igas ELi liikmesriigis kohalik büroo, mida nimetatakse esinduseks. Lisateave komisjoni esinduse kohta Luksemburgis.
Luksemburgil on Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitees6 esindajat. Selle nõuandva institutsiooniga, mis esindab tööandjaid, töötajaid ja muid huvirühmi, konsulteeritakse seoses õigusaktide ettepanekutega, et saada paremini aru, kuidas tuleks muuta töö- ja sotsiaalalast olukorda eri riikides.
Luksemburgil on Regioonide Komitees6 esindajat. Regioonide Komitee on piirkondlike ja kohalike esindajate kogu ELi tasandil. Selle nõuandva institutsiooniga konsulteeritakse seoses õigusaktide ettepanekutega, et tagada õigusaktides kõigi ELi piirkondade seisukohtade arvestamine.
Luksemburg suhtleb ELi institutsioonidega ka oma Brüsselis asuva alalise esinduse kaudu. Selle ELi juures asuva Luksemburgi nn saatkonna peamine ülesanne on tagada riigi huvide ja poliitika võimalikult tõhus järgimine ELis.
Eelarve ja rahastamine
Kui palju Luksemburg ELile maksab ja sealt saab?
ELi eelarve on vahend, mis aitab tagada, et Euroopa on jätkuvalt demokraatlik, rahumeelne, jõukas ja konkurentsivõimeline ühendus. EL kasutab seda oma prioriteetide ja suurte projektide rahastamiseks, mida enamik üksikuid ELi riike üksi ei suudaks.
ELi liikmesusest saadav kasu ületab märkimisväärselt ELi eelarvesse tehtavate maksete suurust ja näiteid on palju. Kõik liikmesriigid saavad kasu ühtsest turust, ühisest lähenemisviisist rände, terrorismi ja kliimamuutustega seotud ühistele probleemidele ning konkreetset kasu, nagu parem transporditaristu, ajakohastatud ja digitaliseeritud avalikud teenused ning tipptasemel arstiabi.
Summa, mille ELi iga liikmesriik ELi eelarvesse maksab, arvutatakse õiglaselt. Mida suurem on riigi majandus, seda rohkem ta maksab – ja vastupidi.
ELi eelarve ei seisne andmises ega saamises – selle eesmärk on aidata ühiselt kaasa sellele, et Euroopa ja maailm oleks meie kõigi jaoks parem koht.
ELi eelarve kulud ja tulud riikide ja aastate kaupa
ELi rahastatud projektid Luksemburgis
Rahalised vahendid ELi eelarvest aitavad rahastada programme ja projekte kõigis ELi liikmesriikides sellistes valdkondades nagu teedeehitus, teadustöötajate toetamine ja keskkonnakaitse.
Lisateave selle kohta, kuidas Luksemburg saab kasu ELi rahalistest ja teie riigi või piirkonna taastevahenditest.