Miks ühisraha?
Plaan luua majandus- ja rahaliit oli Euroopa Liidus vahelduva eduga arutlusel 1960. aastate lõpust alates. Majandus- ja rahaliidu loomine hõlmab majandus- ja eelarvepoliitika koordineerimist, ühtset rahanduspoliitikat ja ühisraha euro kasutuselevõttu. Ühisrahal on palju eeliseid, see:
- lihtsustab ettevõtete piiriülest kaubandust
- muudab inimeste välismaal elamise, töötamise ja õppimise lihtsamaks
- hoiab hinnad stabiilsena.
Ometi tuli sel teel ette mitmesuguseid poliitilisi ja majanduslikke takistusi: ebapiisav poliitiline huvi, majanduslikud erimeelsused või rahvusvaheliste turgude ebastabiilsus. Kõik see aeglustas majandus- ja rahaliidu suunas tehtavate edusammude õnnestumist.
Euro teekond
Sõjajärgsel perioodil välja kujunenud rahvusvaheline valuutastabiilsus ei jäänud püsima. Rahvusvaheliste valuutaturgude kõikumised ohustasid ühise põllumajanduspoliitika ühist hinnasüsteemi, mis oli tollase Euroopa Majandusühenduse peamine tugisammas. Hilisemaid katseid vahetuskursse stabiilsena hoida varjutasid nafta- ja muud kriisid, kuni 1979. aastal loodi Euroopa Rahasüsteem.
See põhines vahetuskursside süsteemil, mida kasutati osalevate vääringute hoidmiseks kitsas kõikumisvahemikus. Rahanduspoliitika selline kooskõlastamine ELi riikide vahel oli täiesti pretsedenditu, kuid toimis edukalt üle kümne aasta.
Maastrichtist euro ja euroalani
Euroopa Komisjoni tollase presidendi Jacques Delors’i juhtimisel koostasid ELi riikide keskpankade juhid 1989. aastal nn Delors’i aruande, milles uuriti võimalusi majandus- ja rahaliidu loomiseks. Aruandes pakuti välja kolmeetapiline ettevalmistusperiood aastateks 1990–1999. Euroopa juhid nõustusid nende soovitustega.
Euroopa Ülemkogu kohtumisel 1991. aasta detsembris lepiti kokku uus Euroopa Liidu leping ehk Maastrichti leping, mis sisaldas rahaliidu rakendamiseks vajalikke sätteid.
Pärast kümneaastast ettevalmistusaega võeti euro kasutusele 1. jaanuaril 1999. Esimesed kolm aastat toimis see nähtamatu rahana, mida kasutati ainult raamatupidamises ja elektrooniliste maksete tegemisel. Mündid ja paberraha tulid käibele 1. jaanuaril 2002 12 ELi riigis, mis oli ajaloo suurim üleminek uuele sularahale.
Enam kui 350 miljonit eurooplast 21 ELi liikmesriigis kasutavad nüüd iga päev ühisraha, muutes selle Euroopa integratsiooni sümboliks. Üha rohkem riike valmistub seda tulevikus kasutusele võtma.