Euroopa Liidu Kohus

Ülevaade

• Ülesanded: tagada ELi õiguse ühesugune tõlgendamine ja kohaldamine kõigis ELi liikmesriikides; tagada, et riigid ja ELi institutsioonid järgiksid ELi õigust.
• Liikmed:
  • Euroopa Kohus: üks kohtunik igast ELi liikmesriigist ja 11 kohtujuristi
  • Üldkohus: kaks kohtunikku igast ELi liikmesriigist
• Asutamisaasta: 1952
• Asukoht: Luxembourg
• Veebisait: Euroopa Liidu Kohus

Euroopa Liidu Kohus tõlgendab ELi õigust, et tagada selle ühesugune kohaldamine kõigis ELi liikmesriikides, ning lahendab õigusvaidlusi liikmesriikide valitsuste ja ELi institutsioonide vahel.

Teatavatel juhtudel võivad kohtu poole pöörduda ka üksikisikud, ettevõtjad või organisatsioonid, et võtta meetmeid ELi institutsiooni vastu, kui neil on alust arvata, et viimane on nende õigusi rikkunud.

Millega Euroopa Liidu Kohus tegeleb?

Kohus langetab otsuseid talle esitatud kohtuasjades. Kõige levinumad kohtuasjade liigid on järgmised:

• õiguse tõlgendamine (eelotsused) – ELi liikmesriikide kohtud peavad tagama ELi õiguse nõuetekohase kohaldamise, kuid eri riikide kohtud võivad seda erinevalt tõlgendada. Kui liikmesriigi kohtul tekib kahtlus mõne ELi õigusakti tõlgendamise või kehtivuse suhtes, võib ta küsida nõu Euroopa Kohtult. Sama mehhanismi saab kasutada, et teha kindlaks, kas siseriiklikud õigusnormid või praktika on kooskõlas ELi õigusega;
• õigusnormide täitmise tagamine (rikkumismenetlused) – sellist liiki kohtuasi algatatakse riigi valitsuse vastu, kui viimane ei täida oma ELi õigusest tulenevaid kohustusi. Seda saab teha Euroopa Komisjon või mõni teine ELi liikmesriik. Kui leitakse, et liikmesriik on süüdi, peab ta olukorra kohe lahendama, et mitte riskida teise kohtuasjaga, mis võib kaasa tuua trahvi;
• ELi õigusaktide tühistamine (tühistamishagid) – kui on põhjust arvata, et ELi õigusaktiga rikutakse ELi aluslepinguid või põhiõigusi, võidakse kohtult paluda selle tühistamist. Sellekohase taotluse võib esitada ELi liikmesriigi valitsus, Euroopa Liidu Nõukogu, Euroopa Komisjon või (mõnel juhul) Euroopa Parlament.
  Ka eraisikud võivad Euroopa Kohtult taotleda neid otseselt puudutavate ELi õigusaktide tühistamist;
• ELi tegutsemise tagamine (tegevusetuse menetlus) – Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon peavad teatavatel tingimustel tegema teatavaid otsuseid. Kui nad seda ei tee, võivad liikmesriikide valitsused, teised ELi institutsioonid või (teatavatel tingimustel) eraisikud ja ettevõtjad esitada kohtule kaebuse;
• ELi institutsioonide karistamine (kahju hüvitamise hagid) – iga üksikisik või ettevõtja, kelle huve on ELi või tema personali tegevus või tegevusetus kahjustanud, võib nende vastu algatada kohtuasja.

Koosseis

Euroopa Liidu Kohus koosneb kahest kohtust:

• Euroopa Kohus – menetleb liikmesriikide kohtutelt laekunud eelotsusetaotlusi, teatavaid tühistamishagisid ja apellatsioonkaebusi;
• Üldkohus – langetab otsuseid tühistamishagide kohta, mille on esitanud üksikisikud, ettevõtjad ning teatavatel juhtudel ELi liikmesriikide valitsused. Praktikas tähendab see, et kõnealune kohus tegeleb peamiselt konkurentsiõiguse, riigiabi, kaubanduse, põllumajanduse ja kaubamärkidega.

Iga kohtunik ja kohtujurist määratakse liikmesriikide valitsuste ühisel kokkuleppel ametisse kuueaastaseks ametiajaks, mida on võimalik pikendada. Igas kohtus valivad kohtunikud presidendi, kes astub ametisse kolmeaastaseks ametiajaks, mida on võimalik pikendada.

Kuidas Euroopa Liidu Kohus toimib?

Euroopa Kohtus määratakse igat kohtuasja menetlema üks kohtunik (ettekandja-kohtunik) ja kohtujurist. Kohtuasja menetlemine toimub kahes etapis.

• Kirjalik osa
  • Pooled esitavad kohtule kirjaliku avalduse; oma seisukohad saavad esitada ka riiklikud ametiasutused, ELi institutsioonid ja mõnikord ka üksikisikud.
  • Ettekandja-kohtunik teeb esitatust kokkuvõtte ning seejärel arutatakse seda kohtu üldkoosolekul, kus otsustatakse:
    • mitu kohtunikku hakkab kohtuasja menetlema: kas 3, 5 või 15 (kogu kohus), olenevalt asja olulisusest ja keerukusest. Enamiku kohtuasjade menetlemisega tegeleb 5 kohtunikku, väga harva tuleb ette juhtumeid, kus asja arutab kohtu täiskoosseis;
    • kas tuleb korraldada kohtuistung (suuline osa) ning kas kohtujuristi ettepanek on vajalik.
• Suuline osa – avalik istung
  • Mõlema poole advokaadid saavad esitada oma seisukohad kohtunikele ja kohtujuristile, kes võivad neile küsimusi esitada.
  • Kui kohus on otsustanud, et kohtujuristi ettepanek on vajalik, esitab ta selle mõni nädal pärast istungit.
  • Seejärel peavad kohtunikud aru ja teevad oma otsuse.
• Üldkohtu menetlus on sarnane, kuid enamiku kohtuasjade menetlemises osaleb 3 kohtunikku ning kohtujuriste ei ole.

Euroopa Kohus ja teie

Kui teie – eraisiku või ettevõtjana – olete kannatanud kahju ELi institutsiooni või tema personali tegevuse või tegevusetuse tõttu, võite anda asja kohtusse kahel viisil:

• kaudselt siseriikliku kohtu kaudu (mis võib otsustada suunata selle lahendamiseks Euroopa Kohtule);
• otse Üldkohtusse, kui mõni ELi institutsioonide otsus on teid otseselt ja isiklikult mõjutanud.

Kui ametiasutused mistahes riigis on teie arvates rikkunud ELi õigust, peate järgima ametlikku kaebuse esitamise korda.

Lisateave teie õiguste kohta

Juurdepääs dokumentidele

Juurdepääs teabele

Euroopa Liidu Kohtu kohtuistungite kalender

Euroopa Liidu Kohtu voogedastusteenus

Vaata ka...

Kes on kes?

Aastaaruanne

Hiljutised otsused ja arvamused

Kohtupraktika

Väljaanded

Euroopa Liidu Kohtu raamatukogu

Euroopa Kohtu külastamine

Töökohad