Ülemaailmsete finantstehingute puhul (välja arvatud eurodes nomineeritud euroala sisesed maksed) on euro tähtsuselt teine valuuta. 39% kõigist tehingutest tehakse eurodes. Samuti on euro teiste riikide jaoks atraktiivne reservvaluuta. 2017. aastal hoiti eurodes ligikaudu 20% maailma reservidest.
Euroala intressimäärad mõjutavad majandusarengut ja hinnastabiilsust. Kõiki igapäevaseid kursimuutusi ja vääringute konverteerimisi on vaja aga hallata. Seda ülesannet täidab Frankfurdis asuv sõltumatu Euroopa Keskpank. See on nende 20 Euroopa Liidu riigi keskpank, kus euro on käibel, ning aitab tagada hinnastabiilsuse ja säilitada ühisraha ostujõu.
Kuigi ELi riigid koguvad makse ja otsustavad oma eelarve üle ise, on liikmesriikide valitsused välja töötanud riikide rahanduse ühised eeskirjad, et tegevust stabiilsuse, majanduskasvu ja tööhõive huvides koordineerida.
Müntide ja pangatähtede tootmine
Euroala riikide keskpangad on euro pangatähti ühiselt tootnud alates 2002. aastast. Iga riigi keskpank vastutab ühe või enama nimiväärtuse aastase kogutoodangu teatava osa eest.
Euromüntide vermimise eest vastutavad euroala riikide valitsused.
Võltsimisvastased meetmed
Euromüntide ja pangatähtede kujundamisel on lähtutud eelkõige turvakaalutlustest. Alates ühisraha euro käibelelaskmisest on võltsimismäär euroalal olnud suhteliselt madal. Kuna aga iga riigi erikujundusega euro pangatähed ja -mündid on seaduslikud maksevahendid kogu euroalal, on vaja ühiseid eeskirju ja koordineerimist, et tagada võltsimisvastaste meetmete samaväärne tõhusus kõikides riikides. ELi võltsimisvastane poliitika tugineb neljale sambale: ennetamine, takistamine, koolitamine ja koostöö.