Euro on ülemaailmsete finantstehingute puhul teine enimkasutatud vääring ning see kujutab kogu maailma riikide jaoks atraktiivset reservvääringut.
Euroala intressimäärad mõjutavad majandusarengut ja hinnastabiilsust. Euroopa Keskpank (EKP) tegutseb sõltumatult ja vastutab ühtlasi igapäevaste valuutatehingute ja -vahetuste eest. Nende 21 Euroopa Liidu riigi jaoks, kus euro on käibel, on Frankfurdis asuv Euroopa Keskpank keskpangaks, mis aitab tagada hinnastabiilsuse ja säilitada ühisraha ostujõu.
Kuigi maksud ja riigieelarve jäävad endiselt üksikute riikide vastutusalasse, on riikide valitsused leppinud kokku riigi rahanduse ühistes reeglites, mille abil koordineerida oma tegevust, et tagada stabiilsus, majanduskasv ja tööhõive.
Euroala riikide rahandusministrid kohtuvad eurorühmas mitu korda aastas, et arutada euroga seotud küsimusi. Kooskõlastatud majandus- ja eelarvepoliitika abil luuakse tingimused tugevama majanduskasvu jaoks.
Müntide ja pangatähtede tootmine
Euroala riikide keskpangad on euro pangatähti ühiselt tootnud alates 2002. aastast. Iga riigi keskpank vastutab ühe või enama nimiväärtusega pangatähtede aastase kogutoodangu teatava osa eest.
Euromüntide vermimise eest vastutavad euroala riikide valitsused.
Võltsimisvastased meetmed
Euromüntide ja pangatähtede kujundamisel on lähtutud eelkõige turvakaalutlustest. Alates euro käibelelaskmisest on võltsimismäär euroalal olnud suhteliselt madal. Kuna aga iga riigi erikujundusega euro pangatähed ja -mündid on seaduslikud maksevahendid kogu euroalal, on vaja ühiseid reegleid ja koordineerimist, et tagada kõikides riikides võltsimisvastaste meetmete samaväärne tõhusus. ELi võltsimisvastane poliitika tugineb neljale sambale: ennetamine, takistamine, koolitamine ja koostöö.
