Skip to main content

Kuidas ELi prioriteedid paika pannakse?

Enne Euroopa Komisjoni volinike ja Euroopa Parlamendi liikmete 5-aastase ametiaja algust kohtuvad Euroopa Ülemkogus kõigi ELi liikmesriikide riigipead ja valitsusjuhid, et määrata kindlaks ELi ametlikud poliitilised prioriteedid. 

Need prioriteedid moodustavad strateegilise tegevuskava, milles määratakse muu hulgas kindlaks, kuidas prioriteete ellu viia, et ELi institutsioonid saaksid sellele oma tegevuses toetuda.

Strateegiline tegevuskava on aluseks ka Euroopa Komisjoni enda poliitilistele prioriteetidele, mis komisjon esitab oma poliitiliste suunistena. Komisjoni prioriteetides kirjeldatakse üldjoontes peamisi poliitikavaldkondi, milles komisjon kavatseb tegutseda, ja samme, mida komisjon kavatseb ette võtta oma poliitiliste eesmärkide saavutamiseks.

Strateegilise tegevuskava rakendamine toimub ELi institutsioonide ja liikmesriikide valitsuste koostöös.

Kui tulevane president on pannud paika komisjoni prioriteedid:

  • esitab ta need Euroopa Parlamendi täiskogu istungil;
  • määrab nende põhjal volinikukandidaatide pädevusvaldkonnad ja tutvustab neid asjaomasele parlamendikomisjonile.

Poliitiliste suuniste põhjal kujundab komisjon oma iga-aastase tööprogrammi. Komisjoni iga-aastases tööprogrammis pannakse paika algatused, mille kaudu seatud prioriteete järgmise 12 kuu jooksul ellu viia.

Tööprogrammide ettevalmistamine saab alguse presidendi iga-aastase kõnega Euroopa Liidu olukorra kohta ja sellega koos käiva kavatsusavalduse esitamisega. 

Sellele järgneb aruteluvoor Euroopa Parlamendi ja Euroopa Liidu Nõukoguga järgmise aasta prioriteetide üle. Komisjon võtab ühtlasi arvesse ka Euroopa Regioonide Komitee ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee seisukohti. 

Et asuda kiirelt tegutsema ja tagada poliitiline fookus prioriteetide elluviimisele, teevad komisjon, nõukogu ja parlament pärast komisjoni tööprogrammi vastuvõtmist ELi prioriteetide teemalise ühisavalduse.

Et võimaldada pikemaajalist planeerimist, võtsid kolm institutsiooni praeguse ametiaja alguses 2020. aastal esimest korda vastu ühised järeldused kogu seadusandliku tsükli (mis kestab kuni 2024. aastani) poliitiliste eesmärkide ja prioriteetide kohta.

Infograafik: kuidas ELis prioriteedid paika pannakse?

Kuidas komisjoni tööprogrammi rakendatakse?

Muud prioriteedid

Lisaks komisjonile määravad ka teised ELi institutsioonid oma seisukohtade tutvustamiseks sageli kindlaks omaenda prioriteedid.

Euroopa Liidu Nõukogu eesistuja

Iga kuue kuu järel asub ELi nõukogu eesistujariigi ülesandeid täitma uue liikmesriigi valitsus. Eesistuja peab toimima erapooletu vahendajana, edendades nõukogus (kõigi ELi liikmesriikide hulgas) arutelusid ELi õigusloome üle. 

Iga eesistujariik määrab kindlaks oma prioriteedid. Need lähtuvad ELi ees seisvatest pakilistest probleemidest ning püüust tugevdada ELi ja edendada selle väärtusi.

Lisateave praeguse ELi eesistujariigi prioriteetide kohta

Euroopa Parlament – fraktsioonid

Valdav enamus praegusest 705 parlamendiliikmest kuulub ühte seitsmest fraktsioonist, mis on moodustatud peaasjalikult erakondliku, mitte rahvusliku kuuluvuse järgi.

Iga fraktsioon lepib kokku oma prioriteedid, mis kajastavad küsimusi, mida nende valijad peavad oluliseks.

Enne hääletust täiskogul vaatavad fraktsioonid läbi parlamendikomisjonide koostatud raportid ja esitavad neile muudatusettepanekuid.

Fraktsiooni seisukoht võetakse vastu pärast fraktsioonisisest arutelu. Ühtegi parlamendiliiget ei saa siiski sundida kindlal viisil hääletama.

Rohkem teavet Euroopa Parlamendi fraktsioonide prioriteetide kohta

Kõik Euroopa Parlamendi prioriteedid