Ursula Hirschmann sündis 1913. aasta septembris Berliinis keskklassi juudi perekonda. 1932. aastal ühines ta sotsiaaldemokraatliku partei noorteorganisatsiooniga, et osutada natsidele vastupanu. Pärast seda, kui Hirschmann kohtus ja seejärel abiellus noore itaalia filosoofi ja sotsialisti Eugenio Colorniga, hakkas ta aktiivselt tegutsema salajases antifašistlikus vastupanuliikumises viimase koduriigis Itaalias.
Elu ja tegevus
Kui Colorni arreteeriti ja saadeti vangistusse Ventotene saarele, järgnes Hirschmann abikaasale.
Seal kohtasid nad Ernesto Rossit ja Altiero Spinellit, kes kirjutasid 1941. aastal Ventotene manifesti „Vaba ja ühendatud Euroopa kohta“, mida tunnustatakse üldiselt kui Euroopa föderalismi alustala. Manifesti lugesid paljud inimesed, kes võitlesid Itaalia vastupanuliikumises natside vastu.
Euroopa visioon
Manifestis kutsuti üles jätma seljataha Euroopa minevik ja looma uut poliitilist süsteemi, restruktureerides selleks poliitikat ja viies läbi laiaulatusliku sotsiaalse reformi. Hirschmann smugeldas manifesti Mandri-Itaaliasse ja aitas seda levitada.
Pärast Ventotenelt lahkumist suundus Hirschmann Milanosse ning kaasalgatas 1943. aastal Euroopa föderalistliku liikumise (Movimento Federalista Europeo). Pärast seda, kui fašistid tapsid Colorni, põgenes Hirschmann Šveitsi ja osales 1945. aastal esimese rahvusvahelise föderalistide kongressi korraldamises Pariisis.
Hirschmanni poliitiline tegevus ei lõppenud pärast teist maailmasõda. 1975. aastal asutas Hirschmann Brüsselis Euroopa naisteühenduse („Femmes pour l’Europe“).
Ursula Hirschmanni Itaalia isikutunnistuse koopia.