Euroopa Parlament

Ülevaade

• Ülesanded: otse valitav ELi institutsioon, millel on seadusandlikud, järelevalve- ja eelarvealased ülesanded
• Liikmed: 705 Euroopa Parlamendi liiget
• President: Roberta Metsola
• Asutatud: 1952. aastal, kandes siis nimetust Euroopa Söe- ja Teraseühenduse Ühisassamblee. Alates 1962. aastast tegutsetakse nimetuse all Euroopa Parlament, esimesed otsevalimised toimusid 1979. aastal
• Asukoht: Strasbourg (Prantsusmaa), Brüssel (Belgia), Luxembourg
• Veebisait: Euroopa Parlament

Euroopa Parlament on õigusloomega tegelev ELi institutsioon. ELi kodanikud valivad selle liikmed otse iga viie aasta järel. Viimased valimised toimusid 2019. aasta mais.

Valimised

Euroopa Parlamendi valimised toimusid 23.–26. mail 2019.

Lisateave 2019. aasta Euroopa Parlamendi valimiste tulemuste kohta

Millega Euroopa Parlament tegeleb?

Parlamendil on kolm peamist rolli.

Seadusandlik tegevus

• ELi õigusaktide menetlemine koos ELi Nõukoguga, tuginedes Euroopa Komisjoni ettepanekutele;
• rahvusvaheliste lepingute üle otsustamine;
• laienemiste üle otsustamine;
• komisjoni tööprogrammi läbivaatamine ja komisjonilt seadusandlike ettepanekute taotlemine.

Järelevalvetegevus

• kõigi ELi institutsioonide demokraatlik kontroll;
• Euroopa Komisjoni presidendi valimine ja volinike kolleegiumi heakskiitmine; võimalus avaldada umbusaldust Euroopa Komisjonile, kohustades komisjoni tagasi astuma;
• ELi eelarve täitmisele heakskiidu andmine;
• kodanike petitsioonide läbivaatamine ja päringute koostamine;
• rahapoliitika arutamine Euroopa Keskpangaga;
• komisjoni ja nõukogu küsitlemine;
• valimiste vaatlemine.

Eelarvealane tegevus

• ELi eelarve koostamine koos nõukoguga;
• ELi pikaajalise eelarve (mitmeaastase finantsraamistiku) heakskiitmine

Koosseis

Iga liikmesriigi parlamendisaadikute arv on ligikaudu võrdeline selle riigi rahvaarvuga, kuid järgides kahaneva proportsionaalsuse põhimõtet: ühelgi riigil ei saa olla vähem kui 6 ega rohkem kui 96 saadikut ja parlamendiliikmete koguarv ei tohi ületada 705 (704 liiget ning president). Parlamendiliikmed jagunevad poliitilise kuuluvuse, mitte kodakondsuse alusel.

President esindab Euroopa Parlamenti suhetes teiste ELi institutsioonide ja muu maailmaga ning annab viimase heakskiidu ELi eelarvele.

Kuidas Euroopa Parlament töötab?

Parlamendi töös on kaks peamist etappi:

• komisjonid – õigusaktide ettevalmistamiseks.
  Parlamendil on 20 komisjoni ja kolm allkomisjoni, millest igaüks on pühendatud kindlale poliitikavaldkonnale. Komisjonid uurivad seadusandlikke ettepanekuid ning parlamendiliikmed ja fraktsioonid võivad esitada muudatusettepanekuid või ettepaneku tagasi lükata. Neid küsimusi arutatakse ka fraktsioonides.
• täiskogu istungid – õigusaktide vastuvõtmiseks.
  Täiskogul kogunevad kokku kõik Euroopa Parlamendi liikmed, et teha seadusandliku ettepaneku või muudatusettepaneku kohta teatavaks oma lõplik seisukoht. Tavaliselt toimuvad need istungid Strasbourgis kord kuus nelja päeva jooksul, kuid mõnikord toimub lisaistungeid Brüsselis.

Suhtlus Euroopa Parlamendiga

Kui soovite kutsuda Euroopa Parlamenti üles menetlema teatavaid küsimusi, saate esitada petitsiooni (kas posti või veebi vahendusel).

Petitsioone võib esitada mis tahes ELi pädevusalasse kuuluvas küsimuses.

Petitsiooni esitamiseks peate olema ELi liikmesriigi kodanik või ELi resident. Petitsiooni esitavad ettevõtjad või muud organisatsioonid peavad asuma ELis.

Muud võimalused Euroopa Parlamendiga ühenduse võtmiseks: Te võite kontakteeruda oma liikmesriigi Euroopa Parlamendi saadikutega või Euroopa Parlamendi infobürooga.

Juurdepääs dokumentidele

Teabe kättesaadavus

Parlamendi istungid

Euroopa parlamendi presidendi ajakava

Lisateave

Kes on kes?

Parlamendi külastamine

Euroopa Parlamendi pädevus ja menetlused

Väljaanded

Töö