Skip to main content

Simone Veil: holokausti üleelanu ja Euroopa Parlamendi esimene naissoost president

Olime veendunud, et kui 1945. aasta võitjad ei oleks suutnud Saksamaaga kiiresti ja täielikult ära leppida, ei oleks ida ja lääne vahel juba niigi rebenenud Euroopa haavad kunagi paranenud ja maailm oleks liikunud järgmise, eelnevatest veelgi laastavama konflikti poole.

Simone Veil

Elu ja tegevus

Veili poliitiline esiletõus sai alguse tema varasemast karjäärist õigusvaldkonnas. 1974. aastal sai temast Prantsusmaal Giscard d’Estaing’ valitsuse tervishoiuminister.

Üsna pea pärast valitsuse liikmeks saamist alustas ta võitlust abordi legaliseerimise eest Prantsusmaal ja saavutas edu, kui rahvusassamblee opositsioon temaga 1975. aastal vastava seaduse läbisurumiseks ühines. Seda peeti märkimisväärseks saavutuseks ja vastu võetud seadus sai laialdaselt tuntuks kui Veili seadus (prantsuse keeles „la loi Veil“).

Euroopa visioon

Kui president Giscard d’Estaing palus Veilil 1979. aastal Euroopa Parlamendi esimestel otsevalimistel oma parteinimekirjas esikohale asuda, haaras Veil sellest võimalusest kohe kinni.

Veil valiti Euroopa Parlamenti, kus temast sai selle president ja ühtlasi esimese otsevalitud Euroopa Parlamendi juht ning esimene naine ELi institutsiooni eesotsas. Kaks aastat hiljem pälvis ta Karl Suure auhinna, millega tunnustatakse Euroopa ühtsusesse panustanud isikuid.

Euroopa Parlamendi austusavaldus Simone Veilile.

(Ei saa esitada Teie valitud keeles.)

Väljaanded

Lähemalt Simone Veili elust, tööst ja tema panusest Euroopa projekti