Skip to main content

Euroopa Liidu poliitikavaldkondade kindlaksmääramine

ELi otsustusprotsess

Kolm peamist õigusloomes osalevat ELi institutsiooni on:

  1. Euroopa Parlament, kes esindab ELi kodanikke
  2. Euroopa Liidu Nõukogu (esindab liikmesriikide valitsusi)
  3. Euroopa Komisjon, kes esindab ELi üldisi huve

ELi poliitika üle otsustatakse tavaliselt seadusandliku tavamenetluse teel (varem nimetati seda kaasotsustamismenetluseks). See menetlus nõuab, et kolm peamist institutsiooni jõuaksid võetava õigusakti üle kokkuleppele. 

ELi õigusaktide koostamine

Enne kui komisjon teeb ettepaneku uueks algatuseks, hindab ta selle majanduslikku, sotsiaalset ja keskkonnamõju.

Komisjon koostab selleks aruande, mida nimetatakse mõjuhinnanguks ja milles kirjeldatakse poliitikavalikute eeliseid ja puudusi. Mõjuhinnang sisaldab valitsusväliste organisatsioonide, liikmesriikide ametiasutuste, valdkonna esindajate ning tehnilistes küsimustes nõu andvate eksperdirühmade panust.

Üksikisikud, ettevõtjad ja organisatsioonid saavad anda tagasisidet avalike konsultatsioonide (küsimustike) kaudu komisjoni portaalis „Avaldage arvamust!“ .

Liikmesriikide parlamendid saavad ametlikult väljendada oma kahtlusi, kui nad leiavad, et teatud küsimusega oleks parem tegeleda riigi tasandil, mitte ELi tasandil.

Lisateave mõjuhinnangute kohta

Õigusaktide läbivaatamine ja vastuvõtmine

Kui komisjon on oma ettepaneku esitanud, vaatavad nii parlament kui ka nõukogu selle läbi ja võivad esitada muudatusettepanekuid. Tavaliselt saavad parlamendi, nõukogu ja komisjoni esindajad seepeale kokku, et proovida kokku leppida muudatusettepanekute lõplikus versioonis.

Kui komisjon mõne muudatusega ei nõustu, võib nõukogu selle vastu võtta vaid ühehäälse otsusega. Kui komisjon leiab, et muudatusettepanekud muudavad ettepanekut ülemäära, on tal õigus oma ettepanek tagasi võtta.

Kui kolm institutsiooni ei jõua ühise lõpliku teksti suhtes kokkuleppele, toimub teine lugemine.

Teisel lugemisel võivad parlament ja nõukogu esitada täiendavaid muudatusettepanekuid. Parlament võib ettepaneku blokeerida, kui ta ei jõua nõukoguga kokkuleppele.

Kui parlament ja nõukogu muudatusettepanekutes kokku lepivad, saab ettepaneku vastu võtta. Kui nad ei jõua kokkuleppele, moodustatakse lahenduse leidmiseks lepituskomitee. Nii parlament kui ka nõukogu võivad ettepaneku teise lugemise etapis blokeerida.

Ettepanek on õigusaktina vastu võetud siis, kui parlament ja nõukogu lepivad kokku ühises tekstis ning see avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Seadusandlik tavamenetlus

Seadusandliku tavamenetluse käigus võtavad õigusakti vastu Euroopa Parlament ja nõukogu ühiselt. Tavamenetluse etappide selgitus ja selle menetluse alusel vastu võetud õigusaktide loetelu.

Seadusandlikud erimenetlused

Selgitus selle kohta, kuidas Euroopa Parlament ja nõukogu teevad koostööd nõusoleku- ja konsulteerimismenetluste raames.

ELi õigusaktide liigid 

Vaadake otseülekandeid Euroopa Parlamendi istungitest!

Vaadake otseülekandeid Euroopa Liidu Nõukogu istungitest!

Õigusloomeprotsessi jälgimine

Igaüks saab jälgida ELi õigusaktide teekonda kogu õigusloomeprotsessi vältel, alates kavandamisest ja vastuvõtmisest kuni rakendamise ja läbivaatamiseni.

Lisateave õigusloomeprotsessi jälgimise kohta

Otsing seadusandlikes menetlustes

Õigusloomes osalemine

Komisjoni parema õigusloome tegevuskava võimaldab üksikisikutel, ettevõtjatel, sidusrühmadel, riigiasutustel ja muudel organisatsioonidel anda oma panuse ELi poliitika kujundamisse. Saate oma sõna sekka öelda:

Osale, suhtle, hääleta.