Poliitika, õigus – otsustusprotsess | Euroopa Liit
Põhisisu juurde
European Union

Kuidas otsustatakse ELi poliitika üle?

ELi otsustusprotsess

Kolm peamist ELi otsustusprotsessis osalevat institutsiooni on:

  1. Euroopa Parlament, kes esindab ELi kodanikke;
  2. Euroopa Liidu Nõukogu, kes esindab ELi riikide valitsusi;
  3. Euroopa Komisjon, kes esindab ELi üldisi huve.

ELi poliitika üle otsustatakse tavaliselt seadusandliku tavamenetluse teel, mille käigus kolm peamist institutsiooni jõuavad õigusaktide osas kokkuleppele. 

ELi õigusaktide koostamine

Enne kui komisjon teeb ettepaneku uueks algatuseks, hindab ta selle majanduslikku, sotsiaalset ja keskkonnamõju.

Komisjon koostab selleks aruande, mida nimetatakse mõjuhinnanguks ja milles kirjeldatakse poliitikavalikute eeliseid ja puudusi. Mõjuhinnang sisaldab valitsusväliste organisatsioonide, liikmesriikide ametiasutuste, valdkonna esindajate ning tehnilistes küsimustes nõu andvate eksperdirühmade panust.

Üksikisikud, ettevõtjad ja organisatsioonid saavad anda kavandatud algatuste kohta tagasisidet avalike konsultatsioonide (küsimustikud) kaudu ning vastata tagasisidekorjele komisjoni portaalis „Avaldage arvamust!“ – avalikud konsultatsioonid ja tagasiside.

Kui komisjon koostab uusi algatusi või vaatab läbi kehtivat poliitikat ja olemasolevaid õigusakte, võtab ta arvesse selle valdkonna poliitika ja õigusaktide hindamist. Teavet kogutakse ka tööstuse, VKEde, sotsiaalpartnerite ning piirkondlike ja kohalike omavalitsustega peetavate rakendamisdialoogide ning ELi õigusaktide toimivuskontrollide kaudu.

Liikmesriikide parlamendid saavad ametlikult väljendada oma kahtlusi või esitada arvamusi, kui nad leiavad, et teatud küsimusega oleks parem tegeleda riiklikul, mitte ELi tasandil.

Kuidas komisjon kavandab uusi algatusi ja teeb nende kohta otsuseid?

ELi õigusaktide läbivaatamine ja vastuvõtmine

Kui komisjon on oma ettepaneku esitanud, vaatavad nii parlament kui ka nõukogu selle läbi ja võivad esitada muudatusettepanekuid. Tavaliselt saavad parlamendi, nõukogu ja komisjoni esindajad seepeale kokku, et proovida kokku leppida muudatusettepanekute lõplikus versioonis.

Nõukogu võib komisjoni vastuväited ühehäälse otsusega tagasi lükata. Komisjon võib ettepaneku tagasi võtta ka juhul, kui ta leiab, et Euroopa Parlament on seda ülemäära muutnud. Kui kolm institutsiooni ei jõua ühise lõpliku teksti suhtes kokkuleppele, toimub teine lugemine.

Teisel lugemisel võivad parlament ja nõukogu esitada täiendavaid muudatusettepanekuid. Parlament võib ettepaneku blokeerida, kui ta ei jõua nõukoguga kokkuleppele.

Kui parlament ja nõukogu muudatusettepanekutes kokku lepivad, saab ettepaneku vastu võtta. Kui nad ei jõua kokkuleppele, moodustatakse lahenduse leidmiseks lepituskomitee. Nii parlament kui ka nõukogu võivad ettepaneku teise lugemise etapis blokeerida.

Ettepanek on õigusaktina vastu võetud siis, kui parlament ja nõukogu lepivad kokku ühises tekstis ning see avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Seadusandlikud erimenetlused

Teatavatel juhtudel võib nõukogu ise (ilma Euroopa Parlamendita) ELi õigusakte vastu võtta. Selleks tuleb järgida ühte kahest seadusandliku erimenetluse liigist:

  • nõusolek: nõukogu võib õigusakti vastu võtta pärast Euroopa Parlamendilt nõusoleku saamist. Euroopa Parlament ei saa ettepanekut muuta – ta peab sellega kas nõustuma või selle olemasoleval kujul tagasi lükkama;
  • konsulteerimine: nõukogu võib õigusakti vastu võtta pärast Euroopa Parlamendilt arvamuse saamist. Nõukogu ei pea sellist arvamust arvesse võtma, kuid peab selle ära ootama, enne kui ta saab õigusakti vastu võtta.

ELi õigusaktide liigid

Vaadake otseülekandeid Euroopa Parlamendi istungitest

Vaadake Euroopa Liidu Nõukogu pressiteateid

Visuaalne juhend selle kohta, kuidas ELi õigusakte vastu võetakse

Õigusloomeprotsessi jälgimine

Igaüks saab jälgida ELi õigusaktide teekonda kogu õigusloomeprotsessi vältel, alates kavandamisest ja vastuvõtmisest kuni rakendamise ja läbivaatamiseni.

ELi õigusloome seirevahend

Otsing seadusandlikes menetlustes

Osalege õigusloomes

Komisjoni parema õigusloome tegevuskava võimaldab üksikisikutel, ettevõtjatel, sidusrühmadel, riigiasutustel ja muudel organisatsioonidel anda oma panuse ELi poliitika kujundamisse. Võimalused oma arvamuse avaldamiseks

Osalus, suhtlus, hääletused

Videogalerii