Avatud ja õiglane ülemaailmne kaubandus
Euroopa Liidu majandus on üks maailma avatumaid. Samuti on see maailma suurim ühtne turg. Liikmesriikidevaheline vabakaubandus oli üks Euroopa Liidu asutamispõhimõtetest ning EL seisab ka maailmakaubanduse liberaliseerimise eest.
Aastatel 1999–2010 ELi väliskaubandus kahekordistus ning moodustab nüüd üle 30% ELi sisemajanduse koguproduktist (SKP). EL vastutab liikmesriikide kaubanduspoliitika eest ja peab nende nimel läbirääkimisi. Kui Euroopa Liit kõneleb ühel häälel, on tal rahvusvahelistel kaubandusläbirääkimistel rohkem kaalu kui igal üksikul liikmel eraldi.
EL suhtleb kaubanduslepingute sõlmimiseks aktiivselt kolmandate riikide ja piirkondlike rühmadega. Lepingud võimaldavad vastastikku kasulikku juurdepääsu nii ELi kui ka lepingupartneri turgudele. ELi ettevõtjad saavad laiendada oma äri ning hõlpsamini importida toorainet oma toodete valmistamiseks.
Iga leping on ainulaadne ja võib sisaldada sätteid tariifide vähendamise, intellektuaalomandi, säästva arengu, inimõiguste jms kohta. Kaubanduslepingute või -eeskirjade üle peetavatel läbirääkimistel konsulteerib EL ka avalikkuse, ettevõtjate ja vabaühendustega.
Euroopa Liit toetab ja kaitseb ELi tööstust ja ettevõtjaid, tehes tööd kaubandustõkete kõrvaldamiseks, et Euroopa eksportijate suhtes kehtiksid õiglased tingimused ja neil oleks juurdepääs välisturgudele. Samal ajal toetab EL välisriikide äriühinguid praktilise teabega selle kohta, kuidas pääseda ELi turule.
EL teeb koostööd ka Maailma Kaubandusorganisatsiooniga (WTO), et aidata kehtestada ülemaailmseid kaubanduseeskirju ja kõrvaldada WTO liikmete vahelised kaubandustõkked.
