ELi eelarve on peamiselt ette nähtud investeeringuteks. Seetõttu võtab EL vastu pikaajalise kulukava, mida nimetatakse mitmeaastaseks finantsraamistikuks, mis kehtib viis kuni seitse aastat. Pikaajalises eelarves määratakse kindlaks ELi kuluprioriteedid ja -piirangud. Praegune mitmeaastane finantsraamistik on koostatud ajavahemikuks 2021–2027.
ELi eelarvest rahastatakse tegevusi alates maapiirkondade arendamisest ja keskkonnakaitsest kuni välispiiride kaitsmise ja inimõiguste edendamiseni. Eelarve ja taasterahastu „NextGenerationEU“ abil aidatakse ELi riikide majandusel COVID-19 kriisist taastuda. Eelarve suuruse ja eraldiste üle otsustamisel on sõnaõigus nii komisjonil, nõukogul kui ka Euroopa Parlamendil. Kuid eelarve haldamise eest vastutab komisjon. Igal aastal hindab Euroopa Parlament eelmise aasta eelarve täitmist ja otsustab nõukogu soovituse alusel, kas anda heakskiit või mitte (st kas kiita heaks komisjoni tegevus eelarve täitmisel).
ELi rahaliste vahendite haldamine
Aastatel 2021–2027:
- ligikaudu kolme neljandikku eelarvekuludest haldavad riiklikud ametiasutused koos Euroopa Komisjoniga (jagatud eelarve täitmine)
- umbes 18 % ELi eelarvest haldavad Euroopa Komisjon ning selle ametid ja delegatsioonid (otsene eelarve täitmine)
- 8 % ELi eelarvest haldavad muud rahvusvahelised organisatsioonid, riiklikud bürood ja ELi mittekuuluvad riigid (kaudne eelarve täitmine)
- taasterahastu „NextGenerationEU“ puhul hallatakse 90 % rahalistest vahenditest taaste- ja vastupidavusrahastu kaudu, mida rakendatakse otsese eelarve täitmise raames (taaste- ja vastupidavusrahastu pakub toetusi ja laene, et toetada reforme ja investeeringuid ELi riikides kogusummas 723,8 miljardi euro eest)
Lõplik vastutus ELi eelarve täitmise eest lasub komisjonil, kes peab tagama, et iga kulutatud euro on arvele võetud ja iga kulutatud euro eest on aru antud. Kui väljamakse on tehtud reeglite vastaselt, asub komisjon koos asjaomase ELi liikmesriigiga vahendeid tagasi nõudma. Teavet läbipaistvuse tagamise ja ELi kaitsmise meetmete kohta leiate siit.
Eelarve koostamine
Aastaeelarve üle otsustavad üheskoos komisjon, nõukogu ja Euroopa Parlament. Komisjon esitab nõukogule ja Euroopa Parlamendile arutamiseks eelarveprojekti. Nõukogu ja Euroopa Parlament võivad projektis muudatusi teha. Kui komisjon, nõukogu ja Euroopa Parlament kokkuleppele ei jõua, peavad nad töötama välja kompromissettepaneku.
Iga aasta eelarves määratakse kindlaks summad, mida saab kulutada eelnevalt finantsraamistikus kokku lepitud piirides. See võimaldab ELil kavandada oma rahastamisprogramme tõhusalt mitmeks aastaks ette.
Milleks raha kasutatakse?
ELi eelarve jaguneb seitsmeks kuluvaldkonnaks.
ELi 2023. aasta eelarve: peamised valdkonnad
Praegu kulub suurim osa eelarvest majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse tugevdamisele Euroopa Liidus. 2023. aasta eelarve võimaldab ELil mobiliseerida märkimisväärseid rahalisi vahendeid, et aidata leevendada Venemaa Ukraina vastase agressioonisõja raskeid tagajärgi Ukrainas, aga ka lõunanaabruses ja liikmesriikides. Samuti toetatakse selle abil käimasolevat kestlikku taastumist koroonaviiruse pandeemiast ning aidatakse kaasa töökohtade kaitsmisele ja loomisele. Suur osa eelarvest kulub ka keskkonnahoidlikuma ja vastupidavama Euroopa ülesehitamisele, eduka digipöörde tagamisele ja innovatsiooni edendamisele. Muude kuluvaldkondade hulka kuuluvad ka ebaseadusliku sisserände vastane võitlus, piirihalduse parandamine ja julgeoleku suurendamine.
Brošüür, milles antakse ülevaade mitmeaastase finantsraamistiku summadest, mis on arvutatud jooksevhindades.
