Raske aastakümme
Ülemaailmne majanduskriis tabas Euroopat rängalt. 2012. aastal anti Euroopa Liidule Nobeli rahupreemia. Mitmes riigis toimunud rahutused ja sõjad sundisid paljusid inimesi oma kodudest põgenema ja otsima varjupaika Euroopast. ELil tuli saada hakkama rändevoogudega, tagades samal ajal pagulaste heaolu ja inimõiguste kaitse. Kliimamuutustest hakkas kujunema üks olulisemaid poliitilisi teemasid ning riigijuhid leppisid kokku kahjulike heitkoguste vähendamises. 2013. aastal sai Horvaatiast ELi 28. liikmesriik. Seevastu 2016. aastal korraldatud rahvahääletusel hääletas Ühendkuningriik EList lahkumise poolt.
2010 – Euroopa võitluses finantskriisiga
Pärast 2008. aastal alanud majanduskriisi sattusid paljud riigid rahanduslikesse raskustesse. 16 ELi riiki, kus oli kasutusel euro, koostasid kava puudujäägiga toimetulemiseks. EL aitas mitmel riigil raskustest välja tulla ja lõi pangandusliidu, et muuta pangandus ohutumaks ja usaldusväärsemaks.
10. detsember 2012 – ELile anti Nobeli rahupreemia
Euroopa Liidule anti Oslos toimunud tseremoonial üle Nobeli rahupreemia. Preemiaga tunnustati ELi panust rahu ja leppimise ning demokraatia ja inimõiguste edendamisse kuue kümnendi vältel.
1. juuli 2013 – Horvaatiast sai ELi 28. liikmesriik
Horvaatia ühines ELiga, saades selle 28. liikmesriigiks.
* See määratlus ei piira Kosovo staatust käsitlevaid seisukohti ning on kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga nr 1244/99 ja Rahvusvahelise Kohtu arvamusega Kosovo iseseisvusdeklaratsiooni kohta.
Alates 2015. aasta novembrist – Terroristide rünnakud Euroopas
Paljud Euroopa linnad sattusid terrorirünnakute sihtmärgiks, sealhulgas Pariis, Brüssel, Nice, Berliin, London ja Barcelona. Euroopa Liit ja selle liikmesriigid astusid võitlusesse terrorismiohuga selle kõikides aspektides.
12. detsember 2015 – Pariisi kliimakokkulepe
ELil oli oluline osa selles, et ÜRO konverentsil Pariisis sõlmisid 195 riiki uue kliimakokkuleppe. Leppega käis kaasas tegevuskava globaalse soojenemise piiramiseks nii, et see jääks tööstusajastu eelse tasemega võrreldes tunduvalt alla 2 °C.
Detsember 2015 – Üle miljoni varjupaigataotleja Euroopas
2015. aasta lõpuks oli Euroopasse jõudnud üle miljoni varjupaigataotleja. Paljud neist olid Süüria kodusõja põgenikud, kes vajasid rahvusvahelist kaitset. ELi juhid suurendasid jõupingutusi rangema kontrolli kehtestamiseks välispiiridel ja varjupaigataotlejate arvu vähendamiseks, tehes selleks koostööd naaberriikidega (näiteks Türgiga).
23. juuni 2016 – Ühendkuningriigi otsus EList lahkuda
2016. aasta juunis toimunud referendumil hääletas 52 % Ühendkuningriigi valijatest selle poolt, et pärast rohkem kui nelja aastakümmet ELi liikmesust astuks Ühendkuningriik EList välja. 31. jaanuaril 2020 lahkuski Ühendkuningriik EList.
Detsember 2019 – Kliimaneutraalse Euroopa suunas
Suurenema hakkas üldsuse mure kliimakriisi pärast – probleemidele juhtis tähelepanu paisuv ja aktiivne rahvusvaheline noorteliikumine. Ametisse astus komisjoni uus koosseis, kes oli kindlalt otsustanud rakendada uut majanduskasvu strateegiat, mida nimetatakse Euroopa roheliseks kokkuleppeks, et muuta Euroopa 2050. aastaks kliimaneutraalseks.