
Vast loodud Saksamaa Liitvabariigi esimese kantslerina (1949–1963) on Konrad Adenauer kujundanud pärastsõjaaegse Saksamaa ja Euroopa nägu rohkem kui kes tahes teine. Nagu paljud tema põlvkonna poliitikud mõistis Adenauer I maailmasõja järel, et püsivat rahu on võimalik saavutada üksnes Euroopa ühendamise teel.
Möödunud kümnenditel ja sajanditel on kivisüsi ja teras mänginud Euroopa rahvaste vahelistes konfliktides hävitavat rolli, olles relvatööstuse peamiseks lätteks. Nüüd võime loota, et kivisüsi ja teras liidavad inimesi uute ideede otsingul ja ühises tegutsemises.
Elu ja tegevus
Konrad Adenauer sündis 5. jaanuaril 1876 Kölnis. Olles abielu teel ühinenud olulise Kölni perekonnaga, alustas ta tegevust poliitikas. Andeka poliitikuna sai tema karjäär tuule tiibadesse katoliikliku keskpartei ridades ning temast sai 1917. aastal Kölni linnapea.
1920ndate aastate teises pooles alustas natsionaalsotsialistlik partei Adenaueri vastu laimukampaaniat. 1933. aastal, kui natsid olid juba võimule tulnud, keeldus Adenauer linna Hitleri külaskäigu auks haakristidega kaunistamast. Seepeale vabastati ta ametist ja tema pangaarved külmutati. Pärast ebaõnnestunud atentaadikatset Hitleri vastu 1944. aastal vangistati Adenauer ja pandi Kölni kurikuulsasse Gestapo vanglasse Brauweileri kloostris.
Pärast sõda pühendus Adenauer kristlike demokraatide liidu (CDU) loomisele, et koondada Saksamaa protestandid ja katoliiklased ühte parteisse. 1949. aastal sai temast Saksamaa Liitvabariigi (Lääne-Saksamaa) esimene kantsler.
Euroopa visioon
Katsumused II maailmasõja päevil tegid Adenauerist poliitilise realisti ning ta asus levitama ideed Euroopa-ülesest koostööst. Adenauer pooldas tulihingeliselt nii 9. mai 1950. aasta Schumani deklaratsiooniga alguse saanud Euroopa Söe- ja Teraseühendust kui ka hilisemat, 1957. aasta märtsis sõlmitud Euroopa Majandusühenduse lepingut, mis allkirjastati 1957. aasta märtsis.
Konrad Adenauer kõneleb Metzis 1966
Konrad Adenauer 2. juulil 1966. aastal Metzis
Kui meil õnnestub luua organisatsioon, mis võimaldab prantslastel jälgida kõike, mis toimub terase tootmise ja söe kaevandamise valdkonnas Saksamaal, ning kui sakslased saavad omakorda jälgida seda, mis toimub Prantsusmaal, siis on selline vastastikuse kontrolli süsteem ideaalseks mooduseks usaldusele tugineva poliitika järgimisel.