Skip to main content

ELi institutsioonide valimised ja ametisse nimetamised

Juhtpõhimõtted

Aluslepingud

Kõigis Euroopa Liidu asutamislepingutes on sätestatud põhimõte, et peamiste ELi institutsioonide valimised ja juhtide valik peavad toimuma läbipaistval ja demokraatlikul viisil.

ELi aluslepingutega (Euroopa Liidu leping ja Euroopa Liidu toimimise leping) kehtestatakse ELi peamiste institutsioonide üldine tegevusraamistik ning määratakse ELi valitsemisvormiks esindusdemokraatia.

Euroopa Liidu lepingu kohaselt

  • on kodanikud liidu tasandil otseselt esindatud Euroopa Parlamendis;
  • on ELi riigid esindatud kahel viisil:
    • neid esindavad Euroopa Ülemkogus nende riigipead ja valitsusjuhid;
    • neid esindavad Euroopa Liidu Nõukogus nende valitsused („kes ise annavad demokraatlikult aru kas oma riikide parlamentidele või kodanikele“).

Lissaboni lepinguga (2007) tehti mitmeid olulisi muudatusi, näiteks kehtestati Euroopa Ülemkogu alalise eesistuja ametikoht ning suurendati Euroopa Parlamendi rolli ja volitusi.

Esindatus

ELi kodanikud on ELi demokraatlikus protsessis määrava tähtsusega ja neil on kõigil õigus hääletada Euroopa Parlamendi valimistel.

Kodanikel on võimalik otseselt või kaudselt mõjutada ELi valimisi ja ametisse nimetamisi samal moel, nagu nad mõjutavad olukorda oma riigis, hääletades sealsetel valimistel.

Euroopa Parlament, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Ülemkogu koosnevad iga ELi riigi valitud esindajatest ja valitsusliikmetest.

EL kajastab oma demokraatlikus valitsemissüsteemis üldiselt selle 27 demokraatliku liikmesriigi parlamentaarse kontrolli protsesse. Näiteks peab Euroopa Parlament avaldama otsest usaldust Euroopa Komisjoni uue koosseisu vastu, et see saaks ametlikult oma ametiaega alustada.

Haldamine

Nagu ka kõigis muudes maailma valitsustes, toetab ELi täitevvõimu selle ülesannete täitmisel avalik teenistus, kuhu saavad kandideerida kõik ELi kodanikud, osaledes Euroopa Personalivaliku Ameti korraldatud värbamiskonkurssidel.

ELi institutsioonid

ELi institutsioonid valivad oma juhid erineval viisil.

Euroopa Parlament

Ülesehitus: Euroopa Parlamendil on praegu 705 liiget, kelle eest hääletasid otseselt ELi kodanikud kooskõlas iga ELi riigi valimisseaduste ja -tavadega.

Euroopa Parlamendi liikmed võivad lähtuvalt oma poliitilistest veendumustest liituda Euroopa Parlamendi fraktsioonidega. Need, kes seda ei tee, on fraktsioonilise kuuluvuseta Euroopa Parlamendi liikmed.

Euroopa Parlamendi valimised toimuvad iga viie aasta tagant. Viimati toimusid need 2019. aasta mais.

Andke endast märku – Euroopa Parlamendi valimised

Ülesanded: Euroopa Parlament teeb kaasseadusandjana otsuse Euroopa Komisjoni väljapakutud uute õigusaktide kohta ning tal on enamikes küsimustes Euroopa Liidu Nõukoguga võrdne mõjuvõim. Euroopa Parlament hääletab ka uute kaubanduslepingute üle ning teeb ELi institutsioonide ja ELi eelarve kasutamise järelevalvet. Euroopa Parlamenti toetab selle administratsioon, mis koosneb avalikest teenistujatest.

Ametisse nimetamise volitused

  • Valib hääletuse tulemusena oma presidendi
    • Presidendi ametiaeg on 2,5 aastat, mida on võimalik ühe korra pikendada.
    • Presidendi kandidaadi nimetavad fraktsioonid või vähemalt 38 Euroopa Parlamendi liiget.
    • President valitakse salajasel hääletusel.
    • Toimub kuni neli hääletusvooru.
    • Kandidaat peab võitma absoluutse häälteenamuse, s.o 50% pluss üks hääl.
  • Valib oma asepresidendid, kvestorid, komisjonide esimehed ja delegatsioonide juhid ning nende asetäitjad
  • Valib Euroopa Komisjoni presidendi
    • Euroopa Parlament peab absoluutse häälteenamusega (pooled Euroopa Parlamendi liikmed pluss üks) kiitma heaks uue Euroopa Komisjoni presidendi, kelle kandidatuuri pakub välja Euroopa Ülemkogu.
  • Kontrollib volinikke
    • Iga volinikukandidaat (kelle pakub välja nõukogu kokkuleppel valitud Euroopa Komisjoni presidendiga) peab andma Euroopa Parlamendi komisjonides aru oma tulevase vastutusvaldkonna kohta.
    • Kui hinnang on negatiivne, siis võidakse kandidaat protsessist tagandada. Seejärel tuleb esitada uus volinikukandidaat, keda hakatakse kontrollima.
  • Annab heakskiidu Euroopa Komisjonile (volinikele, presidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale)
    • ühe hääletusega
      (nad nimetab seejärel ametlikult ametisse Euroopa Ülemkogu).
  • Tal on volitused pärida aru muudelt ELi institutsioonidelt, et teha nende järelevalvet ja neid kontrollida. Parlamendil on näiteks õigus avaldada umbusaldust Euroopa Komisjoni koosseisule ja see laiali saata.

Kuidas täidetakse peamised ametikohad Euroopa Parlamendis?

Kuidas moodustatakse Euroopa Parlamendis fraktsioonid?

Euroopa Ülemkogu

Ülesehitus: iga ELi liikmesriigi riigipead või valitsusjuhid, Euroopa Ülemkogu eesistuja ja Euroopa Komisjoni president. Euroopa Ülemkogu toetab selle administratsioon, mis koosneb avalikest teenistujatest.

Ülesanded: määrab kindlaks ELi üldised poliitilised suundumused ja prioriteedid.

Ametisse nimetamise volitused

  • Valib oma eesistuja
    • Euroopa Ülemkogu kvalifitseeritud häälteenamusega (55% ELi riikidest ja 65% kogu ELi elanikkonnast).
    • Eesistuja ametiaeg on 2,5 aastat, mida on võimalik ühe korra pikendada.
  • Esitab Euroopa Komisjoni presidendi kandidaadi
    • Euroopa Ülemkogu kvalifitseeritud häälteenamusega.
    • Tema ametiaeg on viis aastat, mida on võimalik pikendada.
    • Euroopa Parlament peab Euroopa Ülemkogu esitatud kandidaadi häälteenamusega heaks kiitma.
    • Kui Euroopa Parlament kandidaati heaks ei kiida, siis peab Euroopa Ülemkogu esitama uue kandidaadi. Euroopa Parlament peab ka uue kandidaadi häälteenamusega heaks kiitma.
  • Nimetab ametisse välisasjade ja jugeolekupoliitika kõrge esindaja (kes vastutab ELi välisasjade („välistegevus“) eest ja on samuti Euroopa Komisjoni asepresident)
  • Nimetab ametisse Euroopa Komisjoni koosseisu (volinikud, presidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja)
  • Nimetab ametisse Euroopa Keskpanga (EKP) juhatuse
    • Juhatusel on kuus liiget: EKP president, asepresident ja neli muud liiget.
    • Ametisse nimetamisel lähtutakse Euroopa Liidu Nõukogu soovitusest Euroopa Ülemkogule, mis esitatakse pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendi ja EKP nõukoguga.
    • Euroopa Ülemkogu kiidab ametisse nimetamise heaks kvalifitseeritud häälteenamusega.

Lisateave Euroopa Ülemkogu eesistuja rolli kohta

Lisateave Euroopa Ülemkogu rolli kohta juhtide ametisse nimetamisel

ELi institutsioonide uute juhtide ametisse nimetamise protsess 2019. aastal

Infograafik – Euroopa Komisjoni presidendi valimine

Infograafik – EKP juhatuse ametisse nimetamine

Lisateave ELi prioriteetide kohta aastatel 2019–2024

Euroopa Liidu Nõukogu

Ülesehitus: iga ELi riigi valitsuse liikmete korrapärase kohtumised, olenevalt käsitletavast poliitikavaldkonnast. Näiteks kui käsitletakse põllumajanduspoliitikat, siis osaleb kohtumisel iga riigi põllumajandusminister.

Euroopa Liidu Nõukogu toetab selle administratsioon, mis koosneb avalikest teenistujatest.

Ülesanded: ministrid väljendavad ELi liikmesriikide valitsuste seisukohti ning kohtuvad, et pidada läbirääkimisi ELi õigusaktide üle ja võtta neid vastu ning kooskõlastada ELi poliitikameetmeid.

Juhtimine

Euroopa Liidu Nõukogul ei ole üksikisikust eesistujat. Selle asemel on sellel eesistujariik, milleks saab iga kuue kuu tagant uus liikmesriik.

Üks erand on välisasjade ja julgeolekupoliitika valdkond, mida juhib ametisse nimetatud kõrge esindaja, keda toetab Euroopa välisteenistus.

Koosseisud

Euroopa Liidu Nõukogu on eraldiseisev juriidiline isik, aga sellel on olenevalt käsitletavast teemast kümme erinevat koosseisu. Eesistujariik juhatab Euroopa Liidu Nõukogus kõigil tasanditel toimuvaid koosolekuid. Selle roll on tagada ELi tegevuse jätkumine sellel foorumil.

Eesistujariigiks olev ELi riik teeb tihedat koostööd kahe riigiga, kes saavad eesistujariigiks pärast teda. Need kolmest riigist koosnevad rühmad, mida nimetatakse eesistujariikide kolmikuks, koostavad ühise tegevuskava, mis hõlmab peamisi küsimusi, mida Euroopa Liidu Nõukogu järgmise 18 kuu jooksul käsitleb. Iga riik määrab kokkulepitud tegevuskava põhjal kindlaks oma üksikasjalikuma kuuekuulise tööprogrammi, mille ta viib ellu eesistujariigiks saades.

Euroopa Ülemkogu ja Euroopa Liidu Nõukogu toetab Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaat.

Otsustusprotsess Euroopa Liidu Nõukogus

Lisateave Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariigi kohta

Euroopa Liidu Nõukogu praegune eesistujariik

Euroopa Komisjon

Ülesehitus: 26 volinikust koosnev rühm (üks igast ELi riigist), keda juhib president ja keda toetab avalik teenistus.

Ülesanded: poliitiliselt sõltumatu täitevorgan, kes teeb uusi seadusettepanekuid, haldab ELi poliitikat kooskõlas aluslepingutes kindlaks määratud volitustega, täidab ELi eelarvet ja tagab ELi õigusaktide täitmise.

Juhtimine

Euroopa Komisjoni juhivad selle president ja 26 volinikku (üks volinik igast riigist).

President

Euroopa Komisjoni presidendi valib pärast Euroopa Parlamendi valimisi viieaastaseks ametiajaks Euroopa Parlament.

Euroopa Ülemkogu (ELi riigipead või valitsusjuhid) esitab Euroopa Parlamendile Euroopa Komisjoni presidendi kandidaadi. Kuna kandidaadi valimisel tuleb võtta arvesse Euroopa Parlamendi valimiste tulemusi, pärineb väljapakutud kandidaat üldjuhul Euroopa Parlamendi suurimast fraktsioonist.

Parlament peab uue Euroopa Komisjoni presidendi absoluutse häälteenamusega (pooled Euroopa Parlamendi liikmed pluss üks) heaks kiitma. Kui president on heaks kiidetud, siis nimetab Euroopa Ülemkogu ta ametlikult ametisse.

Kui kandidaat ei saa Euroopa Parlamendi heakskiitu, siis peab Euroopa Ülemkogu esitama uue kandidaadi ühe kuu jooksul.

Volinikud

Valitud Euroopa Komisjoni president jaotab poliitilised portfellid volinike kandidaatidele. Esitatakse üks kandidaat igast ELi riigist.

Volinikud täidavad oma ülesandeid komisjonis sõltumatult nende päritoluliikmesriikide valitsustest.

Volinikukandidaadid peavad seejärel läbima ametikohale sobivuse hindamise nende portfelli eest vastutavas Euroopa Parlamendi komisjonis.

Kui kõik 26 volinikukandidaati on heaks kiidetud (kui volinikukandidaatidele ei anta positiivset hinnangut, siis võivad nad volinikukohast loobuda), siis tuleb nad koos valitud Euroopa Komisjoni presidendi ning välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindajaga ühe hääletusvooruga Euroopa Parlamendis heaks kiita.

Euroopa Ülemkogu nimetab kvalifitseeritud häälteenamusega kõik volinikud ametlikult nende ametikohtadele.

Lisateave Euroopa Komisjoni juhtkonna ametisse nimetamise kohta

Lisateave Euroopa Komisjoni juhtkonna kohta

Euroopa Liidu Kohus

Ülesehitus: Euroopa Liidu Kohus koosneb kahest kohtust:

  • Euroopa Kohus, mis teeb otsuseid riiklike kohtute esitatud eelotsusetaotluste, teatavate tühistamishagide, ELi õiguse rikkumise tõttu ELi liikmesriikide vastu algatatud rikkumismenetluste ning apellatsioonide puhul;
  • Üldkohus, mis langetab otsuseid tühistamishagide kohta, mille on esitanud üksikisikud, ettevõtjad ning teatavatel juhtudel ELi liikmesriikide valitsused. See tegutseb praktikas ELi üldise halduskohtuna ELi õiguse mitmes eri valdkonnas, sh konkurentsiõigus, riigiabi (valitsuste antav toetus), kaubandus, põllumajandus, intellektuaalomand ning piiravad meetmed, mille nõukogu on võtnud seoses üksikisikute ning ELi ja kolmandate riikidega.

Ülesanded: tõlgendab ELi õigust, et tagada selle ühesugune kohaldamine kõigis ELi liikmesriikides, ning lahendab õigusvaidlusi riigivalitsuste ja ELi institutsioonide vahel. Teatavatel juhtudel võivad kohtu poole pöörduda ka üksikisikud, ettevõtjad või organisatsioonid, et võtta meetmeid ELi institutsiooni vastu, kui neil on alust arvata, et viimane on nende õigusi rikkunud.

Liikmed: iga kohtunik ja kohtujurist nimetatakse kuueaastaseks ametiajaks, mida on võimalik pikendada, ELi liikmesriikide valitsuste ühisel kokkuleppel pärast seda, kui nad on konsulteerinud lugupeetud juristidest koosneva vaekoguga, kes esitab arvamuse kandidaatide sobivuse kohta. Igas kohtus valivad kohtunikud endi hulgast presidendi, kes astub ametisse kolmeaastaseks ametiajaks, mida on võimalik pikendada.

 

Euroopa Keskpanga juhatus

Euroopa Keskpanga juhatuse (kuhu kuuluvad panga president, asepresident ja neli muud liiget) nimetab ametisse Euroopa Ülemkogu kvalifitseeritud häälteenamusega.

Euroopa Ülemkogu teeb selle otsuse lähtuvalt nõukogu soovitusest ning olles konsulteerinud Euroopa Parlamendi ja Euroopa Keskpanga nõukoguga (juhatuse kuus liiget ning euroala 19 riigi keskpankade juhid).

 

Euroopa Kontrollikoda

Euroopa Kontrollikoda on ELi institutsioon, mis tegutseb igast ELi riigist pärineva 27 liikme kollegiaalse koguna. Liikmete kandidatuuri esitavad liikmesriikide valitsused ja nad nimetab ametisse (kuueaastaseks ametiajaks, mida saab pikendada) Euroopa Liidu Nõukogu pärast Euroopa Parlamendiga konsulteerimist.

Liikmed peavad täitma oma ülesandeid sõltumatult riiklikest ja muudest huvidest ning esindama ELi üldisi huve. Euroopa Kontrollikoda juhib president, kelle valivad endi hulgast kontrollikoja liikmed kolmeaastaseks ametiajaks, mida saab pikendada.

Muud ametisse nimetamised

Nagu ka ELi institutsioonides, reguleerivad muudes ELi organites kõrgema tasandi ametnike (nt direktorid, presidendid) ametisse nimetamist konkreetsed ja üksikasjalikud normid, mis põhinevad ELi aluslepingutel. Teatavaid neist normidest kohaldatakse kõigi ELi organite suhtes ja teised on konkreetsete asutuste sisenõuded.

ELi detsentraliseeritud asutuste tegevdirektorid nimetab üldjuhul ametisse selle asutuse nõukogu lähtuvalt eelvaliku nimekirjast, mille komisjon on koostanud avatud valikumenetluse põhjal. Vahel on ametisse nimetav asutus Euroopa Komisjon või Euroopa Liidu Nõukogu. Teatavatel juhtudel peab valitud kandidaat läbima enne ametlikku ametisse nimetamist kuulamise Euroopa Parlamendis.