Põhisisu juurde

Institutsioonid ja organid

Ülesehitus ja asukoht

Euroopa Liidul on ainulaadne institutsiooniline ülesehitus ning selle otsustussüsteem areneb pidevalt. Üle kogu ELi laiali asuvad seitse Euroopa institutsiooni, seitse ELi organit ja enam kui 30 detsentraliseeritud asutust. Kõik need institutsioonid ja asutused teevad koostööd ELi ja Euroopa kodanike ühiste huvide edendamiseks. 

ELi haldussüsteemi täiendavad veel 20 ametit ja organisatsiooni, mis täidavad täpselt määratletud õiguslikke ülesandeid, ning 4 institutsioonidevahelist teenistust, mis institutsioonide tegevust toetavad.

Igal institutsioonil ja asutusel on oma ülesanne – alates ELi õigusaktide väljatöötamisest ja poliitika kujundamisest kuni tegevuskavade rakendamise ja valdkondliku ekspertiisini kitsamates valdkondades, nagu tervishoid, meditsiin, transport või keskkond.

ELi haldusaparaati juhib neli peamist otsuseid tegevat institutsiooni. Need neli institutsiooni üheskoos määravad kindlaks ELi poliitilise suuna ja osalevad kindlates ülesannetes Euroopa Liidu õigusloomeprotsessis: 

  • Euroopa Parlament (Brüssel/Strasbourg/Luxembourg)
  • Euroopa Ülemkogu (Brüssel)
  • Euroopa Liidu Nõukogu (Brüssel/Luxembourg)
  • Euroopa Komisjon ( Brüssel / Luxembourg / esindused üle kogu ELi) 

Nende tööd täiendavad teised institutsioonid ja organid, sealhulgas:

  • Euroopa Liidu Kohus (Luxembourg)
  • Euroopa Keskpank (Frankfurt)
  • Euroopa Kontrollikoda (Luxembourg)

 

ELi institutsioonid ja organid teevad ulatuslikku koostööd üle kogu Euroopa Liidu asuvate ELi ametite ja organisatsioonide võrgustikuga. Organite ja ametite esmane ülesanne on muuta poliitilised otsused inimeste jaoks reaalsuseks.

450 miljonit eurooplast (ja lugematut arvu teisi inimesi üle kogu maailma) teenindab ligikaudu 60 000 ELi ametnikku ja muud töötajat. Tegelikult on see arv suhteliselt väike – Prantsusmaa rahandusministeeriumi alluvuses töötab 67 miljoni elaniku kohta ligikaudu 140 000 töötajat.

Peamised faktid ja arvud

Institutsioonid

ELi institutsioonide volitused, vastutus ja menetlused on sätestatud ELi aluslepingutes: Euroopa Liidu toimimise leping (1957) ja Euroopa Liidu leping (1992). Lissaboni lepinguga (2007) on institutsioonide pädevusala hiljem täiendatud.  

Neli peamist institutsiooni, millel igaühel on oma erifunktsioon, teevad tihedat koostööd, et määrata kindlaks ELi tegevuse peamised sihid ning algatada ja koordineerida ELi õigusloomet. 

Euroopa Ülemkogu üldjuhul seadusi ei tee. Küll aga võib see leppida kokku ELi toimimise lepingu muutmises. Ülemkogu peamine ülesanne on määrata kindlaks ELi poliitiline suund. ELi tegevust juhtivate tegevuskavade ja reguleerivate õigusaktide väljatöötamine on jäetud Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni hooleks. Seda tehes järgitakse nn seadusandlikku tavamenetlust.

Üldjoontes käib see nii, et komisjon teeb uue õigusakti ettepaneku ning Euroopa Parlament ja Euroopa Liidu Nõukogu võtavad selle vastu. Seejärel asuvad liikmesriigid neid rakendama ning komisjon tagab, et õigusakte kohaldataks nõuetekohaselt.

Organid

Lisaks institutsioonidele tegutseb mitmeid eriülesandelisi organeid, kes aitavad ELil oma kohustusi täita. Neist mõne ülesandeks on institutsioonide (Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee, Euroopa Regioonide Komitee) nõustamine; teised hoolitsevad selle eest, et institutsioonid järgiksid ELi norme ja menetlusi (Euroopa Ombudsman, Euroopa Andmekaitseinspektor). Euroopa välisteenistus on välispoliitiline organ, mis aitab ELi välisasjades.

Institutsioonidevahelised teenistused

ELi institutsioonide, ametite ja organite tegevuse toetamiseks on loodud neli institutsioonidevahelist teenistust. Igaühel neist on oma pädevusala, mis katab mõnda ELi institutsioonide tegevuse jaoks olulist valdkonda, nagu värbamine, töötajate väljaõpe või arengutegevus, IT ja kirjastamine. Esimesena neist loodi 1969. aastal Väljaannete Talitus, hiljem järgnesid Euroopa Personalivaliku Amet 2003. aastal, Euroopa Haldusjuhtimise Kool 2005. aastal ja Infoturbeintsidentidega tegelev rühm 2012. aastal.

Detsentraliseeritud asutused

Praegu tegutseb ELis üle 30 detsentraliseeritud asutuse. Need on iseseisvad õigussubjektid, mis on loodud määramata ajaks ja mis tegutsevad teisiti kui institutsioonid. 

Detsentraliseeritud asutused aitavad kaasa ELi poliitika rakendamisele. Samuti hoogustavad need koostööd ELi ja liikmesriikide valitsuste vahel, koondades kokku ELi institutsioonide ja liikmesriikide asutuste tehnilisi ja erialaseid teadmisi.

Detsentraliseeritud asutused paiknevad üle kogu Euroopa ja tegelevad küsimustega, mis mõjutavad ligi 450 miljoni ELis elava inimese igapäevaelu. Teemadering, millega detsentraliseeritud asutused tegelevad, hõlmab näiteks toitu, meditsiini, õigust, transpordiohutust, uimastisõltuvust ja keskkonda.

Näide

Euroopa Ravimiamet on Amsterdamis asuv detsentraliseeritud asutus. See loodi 1995. aastal, et tagada inim- ja veterinaarravimite tõhusus ja ohutus kogu Euroopas. Samuti edendab see teadusuuringuid ja innovatsiooni uute ravimite väljatöötamiseks. See on andnud olulise panuse lastele mõeldud ravimite, harvikhaiguste ravimite, kõrgtehnoloogiliste ravimeetodite ning taimsete ja veterinaarravimite väljatöötamisse. Samuti osaleb see võitluses raskete rahvatervist ohustavate haigustega, nagu AIDS, vähktõbi, Alzheimeri tõbi ja diabeet. 

Kuva kõik detsentraliseeritud asutused
Vt kuidas võitleb Euroopa Ravimiamet viirushaigustega

1. VEEBRUAR 2022
Joint statement of the European Parliament, the Council of the EU and the European Commission on decentralised agencies
English
(1.09 MB - PDF)
Laadige alla

 

Ühine välis- ja julgeolekupoliitika

Omaette kolmiku moodustavad Euroopa Kaitseagentuur, Euroopa Liidu Julgeoleku-uuringute instituut ja Euroopa Liidu Satelliidikeskus, kelle ülesandeks on aidata ELil ja selle liikmesriikidel rakendada ühist välis- ja julgeolekupoliitikat, sealhulgas ühist julgeoleku- ja kaitsepoliitikat, ning edendada muid ELi välistegevuse aspekte.

Kaitseagentuur toetab ELi kaitsevõime arendamist ja sõjalist koostööd ELi riikide vahel. See ergutab kaitseuuringuid ja kaitsetehnoloogia väljatöötamist, tugevdab Euroopa kaitsetööstust ja haldab ELi poliitika sõjalisi aspekte.

Instituut analüüsib välis-, julgeoleku- ja kaitsepoliitika küsimusi. See pakub analüüse, korraldab arutelufoorumeid, et aidata kujundada ELi poliitikat, ning osaleb aruteludes Euroopa sise- ja välisjulgeoleku strateegiate üle.

Satelliidikeskus pakub georuumilisi luuretooteid ja -teenuseid, analüüsides peamiselt maa kaugseire satelliitidelt saadud andmeid. See annab otsustajatele võimalike kriiside kohta varajase hoiatuse, et oleks võimalik võtta õigeaegselt diplomaatilisi, majanduslikke ja humanitaarmeetmeid.

Rakendusametid

ELi programmidega seotud eriülesannete täitmiseks on Euroopa Komisjon loonud kuus piiratud tegevusajaga rakendusametit, mis on omaette juriidilised isikud. Rakendusametite tegevus rajaneb komisoni algatustele mitmesugustes valdkondades tervishoiust ja haridusest innovatsiooni ja teadusuuringuteni.

Näited

Euroopa Komisjon asutas Euroopa Innovatsiooninõukogu ja VKEde Rakendusameti (EISMEA), kelle ülesanne on töötada välja Euroopa Innovatsiooninõukogu programm ja rakendada seda, et tuvastada ja toetada murrangulist tehnoloogiat ja uuendusi. Amet vastutab ka VKEde toetamist, innovatsiooni ökosüsteeme, ühtset turgu, tarbijapoliitikat ja piirkondadevahelisi innovatsiooniinvesteeringuid käsitlevate ELi programmide haldamise eest. Amet tagab selle, et nende programmide raames rahastatud töö on tulemuslik ja annab komisjonile poliitiliste tegevuskavade väljatöötamiseks väärtusliku sisendi.

Kuva kõik rakendusametid

Euratomi asutused

Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingus (Euratom, 1957) sätestatud ülesannete täitmiseks on loodud kaks Euratomi asutust. Lepingus sätestatud ülesanded on järgmised: koordineerida liikmesriikide tuumaenergia rahuotstarbelise kasutamise teadusprogramme; jagada tuumaenergia valdkonnas teadmisi, luua vajalik taristu ja tagada rahastamine; tagada tuumaenergiavarude piisavus ja ohutus.

Amet tagab ELi kasutajatele regulaarse ja õiglase tuumkütusega varustamise. See suurendab Euroopa Liidu kasutajate varustuskindlust.

Ühisettevõte haldab ELi panust projekti ITER (täisnimega rahvusvaheline katsetermotuumareaktor), mille ülesandeks on katsetada tuumasünteesi teaduslikku ja tehnoloogilist teostatavust, ning teeb Jaapaniga tuumasünteesi alaste teadus- ja arendusprojektide vallas koostööd.