Ülesehitus ja asukoht
Euroopa Liidul on ainulaadne institutsiooniline ülesehitus ning selle otsustussüsteem areneb pidevalt. Üle kogu ELi laiali asuvad seitse Euroopa institutsiooni, kaheksa ELi organit ja enam kui 30 detsentraliseeritud asutust. Kõik need institutsioonid ja asutused teevad koostööd ELi ja Euroopa kodanike ühiste huvide edendamiseks.
ELi haldussüsteemi täiendavad veel 20 ametit ja organisatsiooni, mis täidavad täpselt määratletud õiguslikke ülesandeid, ning 4 institutsioonidevahelist teenistust, mis institutsioonide tegevust toetavad.
Igal institutsioonil ja asutusel on oma ülesanne – alates ELi õigusaktide väljatöötamisest ja poliitika kujundamisest kuni tegevuskavade rakendamise ja valdkondliku ekspertiisini kitsamates valdkondades, nagu tervishoid, meditsiin, transport või keskkond.
ELi haldusaparaati juhib neli peamist otsuseid tegevat institutsiooni. Need neli institutsiooni üheskoos määravad kindlaks ELi poliitilise suuna ja osalevad kindlates ülesannetes Euroopa Liidu õigusloomeprotsessis:
- Euroopa Parlament (Brüssel/Strasbourg/Luxembourg)
- Euroopa Ülemkogu (Brüssel)
- Euroopa Liidu Nõukogu (Brüssel/Luxembourg)
- Euroopa Komisjon ( Brüssel / Luxembourg / esindused üle kogu ELi)
Nende tööd täiendavad teised institutsioonid ja organid, sealhulgas:
- Euroopa Liidu Kohus (Luxembourg)
- Euroopa Keskpank (Frankfurt)
- Euroopa Kontrollikoda (Luxembourg)
ELi institutsioonid ja organid teevad ulatuslikku koostööd üle kogu Euroopa Liidu asuvate ELi ametite ja organisatsioonide võrgustikuga. Organite ja ametite esmane ülesanne on muuta poliitilised otsused inimeste jaoks reaalsuseks.
450 miljonit eurooplast (ja lugematut arvu teisi inimesi üle kogu maailma) teenindab ligikaudu 60 000 ELi ametnikku ja muud töötajat. Tegelikult on see arv suhteliselt väike – Prantsusmaa rahandusministeeriumi alluvuses töötab 67 miljoni elaniku kohta ligikaudu 140 000 töötajat.
Institutsioonid
ELi institutsioonide volitused, vastutus ja menetlused on sätestatud ELi aluslepingutes: Euroopa Liidu toimimise leping (1957) ja Euroopa Liidu leping (1992). Lissaboni lepinguga (2007) on institutsioonide pädevusala hiljem täiendatud.
Neli peamist institutsiooni, millel igaühel on oma erifunktsioon, teevad tihedat koostööd, et määrata kindlaks ELi tegevuse peamised sihid ning algatada ja koordineerida ELi õigusloomet.
Euroopa Ülemkogu üldjuhul seadusi ei tee. Küll aga võib see leppida kokku ELi toimimise lepingu muutmises. Ülemkogu peamine ülesanne on määrata kindlaks ELi poliitiline suund. ELi tegevust juhtivate tegevuskavade ja reguleerivate õigusaktide väljatöötamine on jäetud Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni hooleks. Seda tehes järgitakse nn seadusandlikku tavamenetlust.
Üldjoontes käib see nii, et komisjon teeb uue õigusakti ettepaneku ning Euroopa Parlament ja Euroopa Liidu Nõukogu võtavad selle vastu. Seejärel asuvad liikmesriigid neid rakendama ning komisjon tagab, et õigusakte kohaldataks nõuetekohaselt.
Euroopa Parlament esindab ELi riikide kodanikke ja kodanikud valivad selle otse. Koos Euroopa Liidu Nõukoguga võtab Euroopa Parlament vastu otsuseid Euroopa õigusaktide kohta. Samuti kiidab parlament heaks ELi eelarve. Euroopa Parlament haldab büroode võrgustikku ELi pealinnades, Londonis, Edinburghis ja Washingtonis.
Euroopa Ülemkogus kohtuvad ELi riikide riigipead ja valitsusjuhid, et määrata kindlaks Euroopa Liidu üldine poliitiline suund ja prioriteedid. Euroopa Ülemkogu tööd juhib eesistuja, kes valitakse 2,5 aastaks ja teda võib ühe korra ametisse tagasi valida. Ülemkogus ei võeta vastu õigusakte, ehkki seal on võimalik teha muudatusi ELi lepingutesse.
Euroopa Liidu Nõukogu esindab ELi riikide valitsusi. ELi Nõukogu on paik, kus kohtuvad eri riikide ministrid, et võtta vastu õigusakte ja koordineerida poliitikat. Sõltuvalt arutatavast teemast osalevad nõukogu töös eri valdkondade ministrid. Koos Euroopa Parlamendiga teeb Euroopa Liidu Nõukogu otsuseid ELi õigusaktide kohta.
Euroopa Komisjon esindab ELi ühiseid huve ja on ELi peamine täitevorgan. Komisjonil on kasutada ELi algatusõigus, mis lubab tal esitada uute õigusaktide ettepanekuid, et Euroopa Parlament ja Euroopa Liidu Nõukogu saaksid need läbi arutada ja vastu võtta. Samuti juhib komisjon ELi poliitilist tegevust, välja arvatud ühine välis- ja julgeolekupoliitika (mida juhib ÜVJP kõrge esindaja, kes on ühtlasi Euroopa Komisjoni asepresident), ja haldab ELi eelarvet, ning tagab, et riigid kohaldavad ELi õigust nõuetekohaselt. Üle kogu ELi esindavad komisjoni esindused. Nad jälgivad ja analüüsivad oma asukohariigi avalikku arvamust, annavad teavet ELi poliitika ja ELi toimimise kohta ning hõlbustavad komisjoni koostööd asjaomase liikmesriigiga.
Nende nelja peamise institutsiooni töö on seotud ELi seadusandliku ja täidesaatva funktsiooniga. Seda tööd täiendab veel kolm institutsiooni: Euroopa Liidu Kohus, Euroopa Keskpank ja Euroopa Kontrollikoda. Need kolm institutsiooni vastutavad Euroopa Liidu õigus-, finants- ja välisauditi aspektide haldamise eest.
Kohus tagab selle, et ELi õigusest peetaks kinni ning aluslepinguid tõlgendataks ja kohaldataks korrektselt. Ta kontrollib ELi institutsioonide õigusaktide õiguspärasust, tagab selle, et ELi liikmesriigid täidavad aluslepingutest tulenevaid kohustusi, ning tõlgendab ühe või teise liikmesriigi kohtu taotlusel ELi õigust.
Euroopa Keskpank ja Euroopa Keskpankade Süsteem vastutavad hindade stabiilsuse eest euroalal. Nad vastutavad ka euroala raha- ja vahetuskursipoliitika eest ning toetavad ELi majanduspoliitikat.
Euroopa Kontrollikoda aitab parandada ELi finantsjuhtimist ning edendab aruandekohustust ja läbipaistvust, tegutsedes ELi kodanike finantshuvide sõltumatu kaitsjana. Kontrollikoda teeb kindlaks, kas ELi vahendite kasutamist on korrakohaselt kajastatud, kas vahendite kogumisel ja kulutamisel on järgitud asjakohaseid reegleid ja õigussätteid ning kas kõik kulutused on läinud asja ette.
Organid
Lisaks institutsioonidele tegutseb mitmeid eriülesandelisi organeid, kes aitavad ELil oma kohustusi täita. Neist mõne ülesandeks on institutsioonide (Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee, Euroopa Regioonide Komitee) nõustamine; teised hoolitsevad selle eest, et institutsioonid järgiksid ELi norme ja menetlusi (Euroopa Ombudsman, Euroopa Andmekaitseinspektor). Euroopa välisteenistus on välispoliitiline organ, mis aitab ELi välisasjades.
Euroopa välisteenistus on Euroopa Liidu diplomaatiline esindus. See aitab liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgel esindajal / komisjoni asepresidendil rakendada ELi ühist välis- ja julgeolekupoliitikat ning tagab ELi välistegevuse järjepidevuse ja koordineerituse. Välisteenistus haldab üle kogu maailma asuvat ELi delegatsioonide võrgustikku.
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee esindab Euroopa kodanikuühiskonna sidusrühmi, teiste hulgas tööandjaid, töötajaid ning sotsiaal-, kutse-, majandus- ja kultuuriorganisatsioonide esindajaid. Kui Euroopa Parlament, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjon teevad otsuseid, mis puudutavad Majandus- ja Sotsiaalkomitee vastutusalasse kuuluvaid küsimusi, tuleb neil Majandus- ja Sotsiaalkomiteega konsulteerida.
Regioonide Komitee esindab piirkondlikke ja kohalikke omavalitsusi. Kui Euroopa Parlament, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjon teevad otsuseid küsimustes, mis kuuluvad kohaliku ja piirkondliku tasandi valitsusasutuste vastutusalasse, tuleb neil Regioonide Komiteega konsulteerida.
Euroopa Investeerimispank on Euroopa Liidu laenuandja. Eelkõige on Euroopa Investeerimispanga fookuses kliima ja keskkond, areng, innovatsioon ja oskused, väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted, taristu ja ühtekuuluvus.
Euroopa Ombudsman on sõltumatu ja erapooletu organ, kes jälgib, et ELi institutsioonid ja ametid vastutaksid oma tegevuse eest, ning edendab häid haldustavasid. Ombudsman aitab inimesi, ettevõtjaid ja organisatsioone, kellel on ELi tegevuse tõttu probleeme, vaadates läbi haldusomavoli kohta esitatud kaebusi ning uurides ennetavalt laiemaid süsteemseid probleeme.
Euroopa Andmekaitseinspektori ülesandeks on tagada, et ELi institutsioonid ja asutused austaksid isikuandmete töötlemisel inimeste õigust eraelu puutumatusele.
Euroopa Andmekaitsenõukogu on sõltumatu organ, mis tagab andmekaitse-eeskirjade järjepideva kohaldamise kogu ELis ning edendab koostööd ELi riiklike andmekaitseasutuste vahel.
Euroopa Prokuratuur on Euroopa Liidu sõltumatu prokuratuur. Euroopa Prokuratuur vastutab ELi finantshuve kahjustavate kuritegude uurimise ning nende eest süüdistuse esitamise ja vastutusele võtmise eest.
Institutsioonidevahelised teenistused
ELi institutsioonide, ametite ja organite tegevuse toetamiseks on loodud neli institutsioonidevahelist teenistust. Igaühel neist on oma pädevusala, mis katab mõnda ELi institutsioonide tegevuse jaoks olulist valdkonda, nagu värbamine, töötajate väljaõpe või arengutegevus, IT ja kirjastamine. Esimesena neist loodi 1969. aastal Väljaannete Talitus, hiljem järgnesid Euroopa Personalivaliku Amet 2003. aastal, Euroopa Haldusjuhtimise Kool 2005. aastal ja Infoturbeintsidentidega tegelev rühm 2012. aastal.
Infoturbeintsidentidega tegelev rühm (CERT-EU) haldab ohtusid ELi institutsioonide arvutisüsteemidele, toetab infotehnoloogia turvalisusega tegelevaid üksusi kõigis ELi institutsioonides ning teeb koostööd ELi riikide avaliku sektori CERT-organisatsioonidega.
Euroopa Haldusjuhtimise Kool pakub ELi töötajatele mitmesugustes valdkondades täiendkoolitust, tehes dubleerimise ärahoidmiseks tihedat koostööd kõigi institutsioonide koolitusosakondadega.
EPSO on ELi tööbüroo. See korraldab konkursse, mille abil leida ELi institutsioonidesse ja ametitesse uusi töötajaid.
Euroopa Liidu Väljaannete Talitus on ametlik kirjastusteenuste pakkuja kõigile ELi institutsioonidele, organitele ja ametitele. Sellisena on see keskne juurdepääsupunkt ELi õigusele, väljaannetele, avatud andmetele, teadusuuringute tulemustele, hanketeadetele ja muule ametlikule teabele.
Detsentraliseeritud asutused
Praegu tegutseb ELis üle 30 detsentraliseeritud asutuse. Need on iseseisvad õigussubjektid, mis on loodud määramata ajaks ja mis tegutsevad teisiti kui institutsioonid.
Detsentraliseeritud asutused aitavad kaasa ELi poliitika rakendamisele. Samuti hoogustavad need koostööd ELi ja liikmesriikide valitsuste vahel, koondades kokku ELi institutsioonide ja liikmesriikide asutuste tehnilisi ja erialaseid teadmisi.
Detsentraliseeritud asutused paiknevad üle kogu Euroopa ja tegelevad küsimustega, mis mõjutavad ligi 450 miljoni ELis elava inimese igapäevaelu. Teemadering, millega detsentraliseeritud asutused tegelevad, hõlmab näiteks toitu, meditsiini, õigust, transpordiohutust, uimastisõltuvust ja keskkonda.
Näiteks:
Euroopa Ravimiamet on Amsterdamis asuv detsentraliseeritud asutus. See loodi 1995. aastal, et tagada inim- ja veterinaarravimite tõhusus ja ohutus kogu Euroopas. Samuti edendab see teadusuuringuid ja innovatsiooni uute ravimite väljatöötamiseks. See on andnud olulise panuse lastele mõeldud ravimite, harvikhaiguste ravimite, kõrgtehnoloogiliste ravimeetodite ning taimsete ja veterinaarravimite väljatöötamisse. Samuti osaleb see võitluses raskete rahvatervist ohustavate haigustega, nagu AIDS, vähktõbi, Alzheimeri tõbi ja diabeet.
Kuva kõik detsentraliseeritud asutused
Vt kuidas võitleb Euroopa Ravimiamet viirushaigustega
Ühine välis- ja julgeolekupoliitika
EL on loonud kolm ametit, et täita väga selgelt määratletud tehnilisi, teaduslikke ja juhtimisülesandeid. Kolme asutuse üldeesmärk on aidata ELil ja selle liikmesriikidel rakendada ühist välis- ja julgeolekupoliitikat, sealhulgas ühist julgeoleku- ja kaitsepoliitikat, ning muid ELi välistegevuse aspekte.
Kaitseagentuur toetab ELi kaitsevõime arendamist ja sõjalist koostööd ELi riikide vahel. See ergutab kaitseuuringuid ja kaitsetehnoloogia väljatöötamist, tugevdab Euroopa kaitsetööstust ja haldab ELi poliitika sõjalisi aspekte.
Instituut analüüsib välis-, julgeoleku- ja kaitsepoliitika küsimusi. See pakub analüüse, korraldab arutelufoorumeid, et aidata kujundada ELi poliitikat, ning osaleb aruteludes Euroopa sise- ja välisjulgeoleku strateegiate üle.
Satelliidikeskus pakub georuumilisi luuretooteid ja -teenuseid, analüüsides peamiselt maa kaugseire satelliitidelt saadud andmeid. See annab otsustajatele võimalike kriiside kohta varajase hoiatuse, et oleks võimalik võtta õigeaegselt diplomaatilisi, majanduslikke ja humanitaarmeetmeid.
Rakendusametid
ELi programmidega seotud eriülesannete täitmiseks on Euroopa Komisjon loonud kuus piiratud tegevusajaga rakendusametit, mis on omaette juriidilised isikud. Rakendusametite tegevus rajaneb komisoni algatustele mitmesugustes valdkondades tervishoiust ja haridusest innovatsiooni ja teadusuuringuteni.
Näiteks:
Euroopa Komisjon asutas Euroopa Innovatsiooninõukogu ja VKEde Rakendusameti (EISMEA), kelle ülesanne on töötada välja Euroopa Innovatsiooninõukogu programm ja rakendada seda, et tuvastada ja toetada murrangulist tehnoloogiat ja uuendusi. Amet vastutab ka VKEde toetamist, innovatsiooni ökosüsteeme, ühtset turgu, tarbijapoliitikat ja piirkondadevahelisi innovatsiooniinvesteeringuid käsitlevate ELi programmide haldamise eest. Amet tagab selle, et nende programmide raames rahastatud töö on tulemuslik ja annab komisjonile poliitiliste tegevuskavade väljatöötamiseks väärtusliku sisendi.
Euratomi asutused
Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingus (Euratom, 1957) sätestatud ülesannete täitmiseks on loodud kaks Euratomi asutust. Lepingus sätestatud ülesanded on järgmised: koordineerida liikmesriikide tuumaenergia rahuotstarbelise kasutamise teadusprogramme; jagada tuumaenergia valdkonnas teadmisi, luua vajalik taristu ja tagada rahastamine; tagada tuumaenergiavarude piisavus ja ohutus.
Amet tagab ELi kasutajatele regulaarse ja õiglase tuumkütusega varustamise. See suurendab Euroopa Liidu kasutajate varustuskindlust.
Ühisettevõte haldab ELi panust projekti ITER (täisnimega rahvusvaheline katsetermotuumareaktor), mille ülesandeks on katsetada tuumasünteesi teaduslikku ja tehnoloogilist teostatavust, ning teeb Jaapaniga tuumasünteesi alaste teadus- ja arendusprojektide vallas koostööd.