Teise maailmasõja ajal Madalmaade vastupanuliikumises osalenud Sicco Mansholt oli tunnistajaks palju kannatusi põhjustanud näljahädale, millega tema riik pidi sõja lõppedes rinda pistma. Pärast Madalmaade vabastamist tõotas ta töötada väsimatult selle nimel, et sõda ega viletsus ei saaks Euroopasse naasta.
Elu ja tegevus
Mansholt kasvas üles taluperes ja tema kogemused tulid talle kasuks, kui ta Madalmaade sõjajärgses valitsuses põllumajandusministrina töötas. Arvestades ränka toidupuudust ja kriisiohtu, astus Mansholt mitmeid samme toiduvarude kiireks taastamiseks. Ta kehtestas kõige olulisematele põllumajandustoodetele miinimumhinnad ning täiendas neid impordimaksude ja eksporditoetustega. Mansholt oli veendunud, et Euroopa peab suutma end ise ära toita ja et kõikidele inimestele tuleb tagada taskukohased toiduained.
Euroopa visioon
Veendunud Euroopa föderalistina unistas Mansholt Euroopa ühisest põllumajanduspoliitikast. 1950. aastal töötas ta välja kava luua Euroopas põllumajandustoodete ühisturg, millel oleks riikideülene juhtimisstruktuur.
Kava kukkus esialgu läbi, ent hiljem otsustati see uuesti kasutusele võtta ning sellest juhinduti Euroopa Majandusühenduse põllumajanduspoliitika kujundamisel. Mansholt sai võimaluse viia oma ühispoliitika kava ellu, kui temast sai 1958. aastal põllumajandusvolinik kõige esimeses Euroopa Komisjoni koosseisus.
Sicco Mansholt selgitab oma nägemust Euroopa põllumajandussektorist
Sicco Mansholt 10. detsembril 1968. aastal Brüsselis
Komisjon selgitas just ministrite nõukogule oma vaateid selle kohta, mis peab järgmise 10 aasta jooksul Euroopa põllumajanduses toimuma.
Ta teatas, et kõigepealt esitatakse memorandum põllumajanduse struktuuri kohta selle kõige laiemas tähenduses.
Tegemist on nii ulatuslike meetmetega, nii rahaliselt kui ka struktuurselt, et komisjoni arvates on memorandum esitamiseks sobiv vorm.