Walter Hallstein kasutas oma ametiaega Euroopa Komisjoni esimese presidendina selleks, et ehitada üles ühisturg ning aidata kaasa Euroopa kiirele ja põhjalikule lõimumisele.
Elu ja tegevus
Hallstein näitas komisjoni presidendina üles samasugust pühendumust Euroopa ühtsusele ning selleks vajalikke eksperditeadmisi ja kogemusi nagu siis, kui toonane Saksamaa kantsler Konrad Adenauerit määras ta 1950. aastal Saksamaa delegatsiooni juhiks Euroopa Söe- ja Teraseühenduse loomiseks kokku kutsutud Schumani konverentsil. Need omadused ei jätnud teda maha kogu tema üheksa aastat väldanud presidendi ametiaja jooksul aastatel 1958–1967.
Euroopa visioon
Hallstein pooldas vankumatult Euroopa ühtsuse süvendamist ja Euroopa Majandusühenduse loomist. Esimesed sammud sedalaadi majandusliku lõimumise suunas, mis võimaldab inimeste, teenuste ja kaupade vaba liikumist, tehti 1955. aastal Messina konverentsil.
Kuigi algselt soovis Hallstein, et selline lõimumine oleks kõikehõlmav ja toimuks võimalikult kiiresti, jõudis ta oma ajastu poliitilisest reaalsusest tulenevalt peagi järeldusele, et kõikidele osalistele oleks kõige kasulikum liikmesriikide turgude ühendamine järk-järgult.
1958. aastal jõustus Rooma leping ja Hallstein valiti Euroopa Majandusühenduse Komisjoni esimeseks presidendiks.
Walter Hallstein räägib 2. märtsil 1953 Strasbourgis
Walter Hallsteini 2. märtsil 1953. aastal Strasbourgis
On väga hästi teada, mis meid edasi viib – see on hävimatu Euroopa identiteedi tunne. Ainult tugeva ühinenud Euroopa korral saavad eurooplased ja kogu maailm edasi liikuda.
Lõhestatud Euroopast saab maailma Balkan – avalik kutse võõrastele sekkuda meie asjadesse. Selleks et meid kuuldaks, peame rääkima ühel häälel. Miski pole seetõttu kohatum kui dramatiseerida kohatist keskendumist üksikutele tasakaalustavatele meetmetele või nende kumuleerumisele.