Euro on Euroopa integratsiooni käegakatsutav tõend. Umbes 350 miljonit inimest kasutavad seda iga päev, mis teeb eurost maailmas teise enim kasutatava vääringu. Ühisrahast tulenevad hüved on koheselt selged kõigile, kes reisivad välismaale või teevad sisseoste teiste ELi riikide internetilehekülgedel, kuna hindasid on lihtne võrrelda ja ei lisandu valuutavahetuskulusid.
ELi riigid, kus on käibel euro
Praegu on euro (€) ametlik maksevahend 27st ELi liikmesriigist 21s, mis koos moodustavad eurotsooni ehk euroala.
Kuigi majandus- ja rahaliitu kuuluvad kõik ELi riigid, on omavääringu euroga asendanud ainult need riigid, mis vastavad konkreetsetele majanduslikele ja õiguslikele kriteeriumidele.
Teatavatel juhtudel saavad ELi riigid pidada läbirääkimisi, mille käigus taotlevad mõne Euroopa Liidu õigusakti või aluslepingute sätte mittekohaldamist nende suhtes, ning leppida kokku selles, et nad ei osale teatavates poliitikavaldkondades. Taani on seda teinud ühisraha puhul ja säilitanud pärast ELiga ühinemist oma vääringu.
Kuidas riigid euroalaga liituvad?
Euroalaga ühinemiseks peavad ELi riigid täitma nn „lähenemiskriteeriumid“.
Neis siduvates majanduslikes ja õiguslikes tingimustes lepiti kokku 1992. aastal Maastrichti lepingu raames. Kõik ELi riigid peale Taani peavad euro kasutusele võtma ja euroalaga ühinema niipea, kui nad on valmis neid täitma.
Euroalaga ühinemise ajakava puudub, seega saavad ELi riigid töötada välja oma strateegiad euro kasutuselevõtu tingimuste täitmiseks.
Euroopa Komisjon ja Euroopa Keskpank otsustavad ühiselt, kas euroala kandidaatriigid on euro kasutuselevõtmise tingimused täitnud.
Olles hinnanud lähenemiskriteeriumide täitmisel tehtud edusamme, avaldavad need kaks institutsiooni oma järeldused.
Majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu ratifitseerib uue riigi ühinemise, konsulteerides Euroopa Parlamendi ja Euroopa Ülemkoguga.
Alles pärast seda saab alata vastuvõtmisprotsess.